Reede 30. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töölepinguseadus külvab tüli

Andres Ergma 23. jaanuar 2008, 00:00

Praegu propageeritava ultraparempoolse, konkurentsile tugineva maailmavaate "igaüks enda eest ja kõigi vastu" mõju paneb muretsema juba ka konkurentsiga harjunud tööandjaid. Konkurentsi all mõistan kaupade ja teenuste tõelist konkurentsi ELi turul, mitte võistlemist laenuraha kättesaamises heausklike kodanike käest.

Reformierakonna viimase aja seadusandlikud algatused on süsteemselt suunatud ühiskonna sotsiaalse sidususe lõhkumisele. Eriti groteskselt väljendub see justiitsministeeriumis väljatöötatud uues perekonnaseaduse eelnõus, kus soovitakse seadustada "igaüks enda eest ja kõigi vastu" juba perekonnas, abikaasade varalahususega. Sellega on lootused rahvastiku juurdekasvule juba eos surnud, sest naisel puudub kindlus nii lapse kui ka enda tuleviku suhtes. Soovitus kviitungeid korjata on eriti küüniline. Kuidas hinnata naise osa perekonnas? Rahas? Kas naised peaks end algusest peale mehe juurde tööle vormistama? Kelle omad on lapsed?

Siiani on Reformierakond paistnud silma alkoholi propageerijana. Tundus, et millegi hullemaga ei ole võimalik üllatada, aga tuleb välja, et on. Töölepingu seaduse eelnõu külvab tüli tööandjate ja töövõtjate vahele. Tööandjate suhtes on tegu karuteenega. Tööandjate poolt ei ole olnud mingeid tungivaid üleskutseid olemasoleva seadusandluse sedavõrd kardinaalseks muutmiseks.

150 töötajaga ettevõtte juhina võin kinnitada, et mittekõlblikest või mittevajalikest töötajatest vabanemisega ei ole mingeid probleeme, dokumentatsioon on vaja ainult juriidiliselt korrektselt vormistada. Võimalikud kahjud korvab kindlustus.

Eesti majandus saab toetuda ainult ekspordivõimelisele tootmisele. ELi tugeva konkurentsiga turul saab müüa ainult kvaliteetset toodangut. Seda on võimelised valmistama hea kvalifikatsiooniga, motiveeritud, ettevõttele lojaalsed, end turvaliselt tundvad töötajad. Närvilised, rahulolematud, enda kaitsetust tunnetavad töötajad ei ole võimelised saavutama vajalikku tööviljakust.

Kvalifitseeritud töötajate ettevalmistus on pikk, vajalikud oskused tulevad aastatega. Nendega töölepingu lõpetamine on nii kahjulik, et see on viimane asi, mis võib pähe tulla. Lojaalsuse eest peab olema ka mingi boonus.

Toitlustusettevõtetes on küll tunda, et töötajad vahetuvad paari kuu tagant. Võib-olla mõnes väiksemas ehitusbrigaadis, baaris või poekeses on probleeme koondamise või muidu töölepingu lõpetamisega, kuid sageli on selle põhjus varasem tööandjapoolne seaduserikkumine (mustalt töötamine, osaline ümbrikupalk, FIEna vormistus). Arvestades, et lähiajal tuleb tööjõuturule vähem inimesi, ei ole töölepingu lõpetamise lihtsustamine asjakohane ja pingestab ainult tööandjate ja töövõtjate suhteid. Kogu see rumalus tõukab töötajad ametiühingu sülelusse. Võib oodata praeguse mõistliku, tööandjate ja -võtjate vahelise suhteliselt tasakaaluka suhtluse lõppemist, aü-de tugevnemist ja suuri töötülisid.

Tööjõu maksumuse pidurdamine, ELi toetuste suunamine infrastruktuuri (betoon ja asfalt) toob meile Portugali stiili, kus on uhked teed ja sillad, aga poest ei leia Portugalis toodetud kaupa. Valdavalt on kauplustes Hispaania toodang, Portugali tooted ei ole konkurentsivõimelised.

Valitsus planeerib ELi toetustest 700 mln krooni eest toetada tootmise optimeerimist ja automatiseerimist. See on umbes 100 mln aastas. Meie firma kulutas ainuüksi möödunud aastal tootmise moderniseerimiseks kuus mln krooni. Nii et matame raha asfalti ja betooni. Aga vaevalt meid kõiki uude Muuga sadama Hiina logistikakeskusesse tööle võetakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing