10% vähem tarkvarapiraatlust tähendab miljoneid kroone rohkem riigi tulusid

Mariliis Pinn 23. jaanuar 2008, 11:53

Ainuüksi 10protsendilise tarkvarapiraatluse
vähendamisega oleks võimalik luua sadu uusi töökohti, tõsta majandusarengut ja
suurendada riigi tulusid kümnete miljonite kroonide võrra, teatas BSA.

Eile avaldatud IDC (Interntional Data Corporation) raport toob välja mitu majanduse valupunkti, mille arengut tarkvarapiraatlus pidurdab. Enamik maailma riikide SKP-st moodustab infotehnoloogia olulise osa. Business Software Alliance (BSA) poolt tellitud IDC uuring keskendus 42 riigile, mis annavad 90% kogu maailma IT-sektori käibest. Uuringust selgus, et tarkvarapiraatluse vähendamisel on riikide majandusele mitu efekti. IDC-i raporti järgi lisandub igale legaalsele tarkvarale kulutatud dollarile veel 1,25 dollarit tarkvaraga seotud teenuste ostmiseks kohalikelt IT-firmadelt. Nende teenuste hulka kuulub näiteks tarkvara paigaldamine ja juurutamine, personali koolitamine, tarkvara hooldustööd jne.

BSA esindaja Kaido Uduste sõnul võidavad tarkvarapiraatluse taseme vähenemisest kõik: „Tarkvarapiraatluse vähendamine tähendab tugevamat IT-sektorit, paremaid töövõimalusi ja turvalisemat ärikeskkonda. Sellest võidab omakorda nii riik kui kogu meie majandus.“

Kõrge piraatluse tasemega riikides annab juba 10protsendiline piraattarkvara vähenemine väga märkimisväärseid tulemusi. Näiteks, kui Hiinas väheneks litsentseerimata tarkvara osakaal praeguselt 82 protsendilt 72%-le, kasvaks nelja aasta jooksul IT-sektoris töökohtade arv 355 000 võrra. Kui aga Venemaa 80protsendiline piraattarkvara osakaal väheneks 10%, läheks sealne IT-sektor ette Indiast ja oleks üks kolmest maailma kiiremini kasvavast IT-turust.

Kui kõigis 42 uuritud riigis väheneks tarkvarapiraatlus 10% võrra, loodaks juurde vähemalt 600 000 töökohta, 141 miljardi dollari ulatuses tekiks uusi tulusid ning riigikassadesse laekuks maksudena enam kui 24 miljardit dollarit.

Et riigid saaksid edukalt vähendada litsentseerimata tarkvara hulka, tuleb astuda mitmeid jõulisi samme, näiteks aasajastada autoriõigusi puudutavaid seadusi ja tagada autoriõiguste efektiivne kriminaal- ja tsiviilõiguslik kaitse.

Kuna tehnoloogiasektori areng mõjutab otseselt kogu riigi majandust, oleks legaalse tarkvara osakaalu suurendamisel oluliselt suurem mõju kui ainult IT-firmade parem käekäik.

„Kuigi viimastel aastatel on olukord paranenud ja piraatluse osakaal on pisut langenud, ei mõista praegusel hetkel väga paljud Eesti ettevõtted piisavalt litsentseeritud tarkvara kasutamise olulisust nii enda ärile kui kogu Eesti majandusele,“ ütles Uduste ja lisas, et ka riigi initsiatiiv piraattarkvara vähendamiseks on olnud tagasihoidlik. „Litsentseerimata tarkvara osakaalu vähendamiseks ja sellest tulenevate positiivsete majandusmõjude saavutamiseks peab riik selgelt väljendama oma negatiivset suhtumist tarkvarapiraatlusesse ning teostama piisavat järelevalvet autoriõiguste rikkumise tuvastamisel ning tarkvarapiraatluse tõkestamisel.”

Uduste sõnul mainitud uuringusse kaasati ainult maailmamastaabis olulised IT riigid. „Eesti kahjuks seekord uuringusse ei mahtunud. Küll aga 2003. aasta uuringust selgus, et 10% piraatluse vähendamist looks 330 töökohta ja 500 miljonit krooni tulu, millest maksutulu oleks 100 miljonit. Need suurusjärgud on ka täna umbes samad,“ selgitas ta. Täna on Eestis umbes pool kasutatavast tarkvarast piraat.

Juurdetekkivate töökohtade täitmise pärast IT-töötajate põua ajal Uduste ei muretse. „Kui on nõudlust tuleb ka pakkumine. Ajupotentsiaal on ju olemas, see tuleb suunata lihtsalt IT-tööstusesse,“ lisas ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. January 2008, 11:53
Otsi:

Ava täpsem otsing