Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kriis: mujal Euroopas ei maksta suuremaid hüvitisi

Agnes Ojala 23. jaanuar 2008, 17:27

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni
juht Eiki Nestor tõi tänasel uue töölepinguseaduse arutelul välja, et mujal
Euroopas makstakse koondatutele paremaid hüvitisi kui siin. Tööandjate keskliidu
juht Tarmo Kriis aga ei olnud sellega päri.

„Võtame näiteks Taani, kus pole ette nähtud küll riiklikke hüvitisi, kuid kus ametiühingute kaudu hüvitatakse töökoha kaotus. See ei ole söögiraha ette, vaid kompensatsioon kaotatud töö eest ja see on tunduvalt suurem kui siin,“ rääkis Nestor.

Sellele vaidles vastu tööandjate ja ühtlasi ka töötukassa esindaja Tarmo Kriis: „Vaidlen vastu, et mujal suuremad hüvitised. Jah, Euroopas kehtivad ametiühingute kokkulepped, samas riiklikku ühtlast määra ei ole. See Euroopas väga haruldane. On ekslik ettekujutus, et meil on väga tööandjasõbralik süsteem.“

Tema sõnul eksivad ka need, kes ütlevad, et töötuskindlustuse hüvitise maksmisel kasutatakse vaid inimese enda töötukassasse makstud raha. „Olen töötukassa liige. Minu andmete kohaselt on seal ka tööandjate raha, ja mitte vähe,“ märkis ta, selgitades, et töötuskindlustuse hüvitis ja koondamishüvitis on üksteist dubleerivad nähtused, mis demotiveerivad inimest uut tööd otsima.

Viimase väitega ei soostunud kuidagi leppima ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga: „Töötuskindlustuse hüvitis ja koondamishüvitis ei ole üks ja sama asi. Koondamishüvitiste süsteemi kasutavad ka riigid, kus töötuskindlustus kehtib juba sada aastat. Seega ei ole põhjendatud hüvitiste vähendamine.“

Tema andmetel makstakse töötukassas tööandja rahakotist hoopis teisi asju. Hüvitised tulevad inimese enda panusest.

„Rahvusvaheline õigus ütleb, et töötajate rahast ei tohi maksta kinni tööandjate kohustusi,“ märkis Eiki Nestor. Tema hinnangul peaksid koondamishüvitiste vähenedes kasvama töötukassa maksed. „Kas Eesti kõik tööandjad on nõus maksma solidaarselt kinni kõikide koondamiste hüvitised? Ma ei usu sellesse,“ oli ta skeptiline.

Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul ei saa väita, et uue seaduse kehtimise ajal oleks inimesi ülilihtne ja odav koondada. „Koondamist tuleb põhjendada. Kui tööandja on silmitsi koondamisega, siis on tema esimene ülesanne pakkuda töötajale uut tööd ja väljaõpet. Juhul kui töötaja uut tööd ei taha või tööandjal pole võimalik muud pakkuda, jõuame koondamiseni,“ selgitas ta.

Koondamishüvitise vähendamist põhjendas Maripuu sellega, et väiksema hüvitise korral ei lähe inimesed kergekäeliselt koondamise peale.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. January 2008, 17:23
Otsi:

Ava täpsem otsing