Schengen toidab turismi

23. jaanuar 2008, 07:15

Schengeni viisaruumi avanemine toob siia
oluliselt rohkem välisturiste, samuti paneb rohkem reisima need Eesti elanikud,
kes seni reisimiseks viisat pidid taotlema.

Kuu eest jõustunud muudatus puudutab nn kolmandate riikide kodanikke, kel on Eestis kas alaline või tähtajaline elamisluba. Neist enamik ehk üle 95 000 inimese on Venemaa kodanikud.

Turistidega tegelevad ettevõtted on esimesi märke Schengeni-järgsest äri elavnemisest juba märganud. Nii on Estraveli venekeelse teenidusosakonna töötajad täheldanud märgatavat huvi kasvu Eestist Schengeni riikidesse reisimise vastu.

"Päringute arv on oluliselt kasvanud," vahendab venekeelse osakonna klienditeenindajate sõnu Estraveli meediasuhete juht Mari-Liis Rüütsalu. Mitu venekeelset klienti soovis tema sõnul sõita Soome ja Pariisi.

Oodatakse välisturiste
Schengeni viisavaba tsooniga liitunud Eestisse on nüüd oodata ka arvukamalt välisturiste, kes samuti senisest bürokraatiast pääsevad. Reval Hotel Management OÜ müügi- ja marketingijuht Marko Männimets ütleb, et Schengeni viisaruumi laienemine on Eestile suure positiivse mõjuga. "See on turismi mõistes nagu Euroopa Liitu astumine, piirid avanesid ja Eesti liitus piirkonda, kus reisib väga suur mass väljaspool Euroopa Liitu elavaid turiste," kinnitab Männimets.

Ametlikult tuleb Schengeni viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mis on reisi peamine sihtkoht. Kui see pole teada ja reisijal on plaan külastada mitut riiki, siis tuleb viisa saamiseks pöörduda selle riigi välisesindusse, mille kaudu avatud viisaruumi sisenetakse.

Piirid pole ranged
Praktikas ei ole piirid siiski nii ranged ja reisimine lihtsustub igatahes. Kui enne soovis üks Hiina välisturist külastada näiteks Soomet, Eestit ja Lätit, siis tuli tal maale saamiseks taotleda kolme eraldi viisat. Nüüd piisab ühest.

Männimetsa arvates pole meil põhjust oodata pelgalt Vene kodanike suuremat huvi Eesti vastu. "Schengeni viisaruumis reisib palju venelasi, kuid samuti väga suur hulk jaapanlasi, hiinlasi, indialasi, lõunaameeriklasi," viitab Männimets.

Reval Hotel on juba aasta aega teinud tööd Hiina turuga, kust Männimetsa andmetel tuli mullu hinnanguliselt 2,4 miljonit külalist, neist enamik mitut riiki läbivale ringreisile. "Tänu heale lennuühendusele saabub suur hulk hiinlasi Euroopasse läbi Helsingi ja Baltimaadele lähedal asuvate Ida-Euroopa riikide. Eestil on selles mõtted ideaalne geograafiline asukoht. Eesti ja teiste Balti riikidega annab kombineerida ringreisi Ida-Euroopas, Venemaal ja Skandinaavias," räägib Männimets.

Tasub teada
Uus kord annab 90 viisavaba päeva
Schengeni viisaruumiga liitumine andis Eestis elamisloa alusel elavatele kolmandate riikide kodanikele õiguse viibida viisaruumis poole aasta jooksul viisavabalt 90 päeva.
Schengeni viisad jagunevad transiit-, ühekordset ja mitmekordset sisenemist lubavateks viisadeks. Ühekordne Schengeni viisa maksab 60 eurot, kuid näiteks Venemaal on ELiga viisalihtsustusleping ning neile maksab ühekordne Schengeni viisa 35 eurot ja mitmekordne 60 eurot.
Eestis elavad halli passi omanikud saavad reisida teistesse ELi liikmesriikidesse viisavabalt juba alates 19. jaanuarist 2007 ning neid muudatus ei puuduta.

Schengeni viisaruumi kuulub 24 riiki
Austria
Belgia
Taani
Soome
Prantsusmaa
Saksamaa
Kreeka
Island
Itaalia
Luksemburg
Holland
Norra
Portugal
Hispaania
Rootsi
Eesti
Läti
Leedu
Ungari
Malta
Poola
Tšehhi
Slovakkia
Sloveenia

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. April 2008, 10:55
Otsi:

Ava täpsem otsing