Taliga: uus seadus toob advokaatide leivale ka vorsti ja kalamarja

Agnes Ojala 23. jaanuar 2008, 15:28

Tänasel uue töölepinguseaduse avalikul
debatil jäi kõlama väide, et muutunud olukorras tuleb tööd juurde kohtutele,
kuna just see on vaidluste osapoolte kõrval ainus sõltumatu institutsioon.

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Eiki Nestor tõi vaidluses välja seaduseelnõus oleva töövõtja seisukohast ebaõiglase punkti, mille kohaselt on tööandjail õigus raskuste korral töötajaile maksta kolme kuu jooksul alampalka.

„Need, kes seaduse kirjutasid, ei ole ilmselt kunagi kedagi tööle võtnud ega ettevõtet juhtinud. See on paragrahv, mis ei aita firmal raskustest üle saada. See viib vaid koondamisteni,“ arvas ta.

Justiitsminister Rein Lang vaidles Nestorile vastu, öeldes, et madalama tasu maksmise õigus on ettevõtetel küll olemas, kuid selle kasutamiseks peavad tööandjal olema temast mitte sõltuvad põhjused.

„Selleks peab olukord olema põhjustatud ettenägematutest ja tööandjast mitteolenevatest asjaoludest. Alles siis võib palka vähendada,“ rääkis minister, lisades, et vaidluste korral lahendab küsimused kohus kui ainus sõltumatu institutsioon Eestis. "Tsiviliseeritud maailmas lahendab võlaõigusvaided kohus, mitte riiklik inspektor, mis on nõukogude rudiment."

Nestor omakorda ei jätnud jonni ja tõi välja veel ühe seiga, mis segadusi tekitab. "Väiksema töötasu eest on inimesel taas õigus selle võrra vähem töötada. Kuidas kujutate ette, et Tallinn-Tartu liinil sõitev bussijuht lõpetab päeva Mäos?" küsis ta kuulajailt. "Leiame taas sõltumatu hindaja, kes ütleb, kas osaline tööaeg või puhkus on põhjendatud. See on jälle koht, kus sõnastusest sünnib hulk segadust."

Teda toetas Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga, kelle sõnul on seaduseelnõusse kirjutatud veidraid punkte: "Töölepingu mõte ei ole see, et ma ei tee sulle tööd ja ma ei maksa sulle palka. See on ebaloogiline. Seadus peaks olema kirjutatud teistpidi."

Kohtulahinguid võib tuua ka siis, kui ettevõttele on tekitatud kahju ja on ebaselge, kelle tõttu ettevõte kannatab.

Rein Langi sõnul on seaduse üks eesmärk vähendada riigi sekkumist töötaja ja tööandja suhetesse, et anda rohkem ruumi kollektiivlepetele. Tema arvates tuleks ka töösuhetes võimalikult palju lähtuda võlaõigusseaduse põhimõtetest.

„Riiklik kontroll läheb märkimisväärselt väiksemaks ja see viib asjad kohtusse. Ei tea, kas Lang tahab anda kohtutele tööd. Kindel on aga see, et advokaatidele toob see leiva lauale ning ka vorsti ja kalamarja sellele peale. Asja tagamõte on see, et töötajad saaksid vähem oma õigusi kaitsta, kuna tal vähem võimalust advokaati palgata ja kohtusse minna,“ märkis Taliga nördinult.

„See on ebanormaalne. See on vastuolus rahvusvaheliste nõuetega, kus öeldakse, et lahendus peab olema lihtne kiire ja kättesaadav,“ lisas ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. January 2008, 15:27
Otsi:

Ava täpsem otsing