100kraadine külm tervendab

Artikkel

- Uudised
- Mari Hiiemäe
- 24. jaanuar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
100kraadine külm tervendab
Loomulikult ei tohi selline ülikülm jahutamine kesta liiga kaua. Kambris on tarvis viibida vaid mõni minut ning sellest juba selleks korraks piisab.
Külmravi kulub taastusraviprotseduuride valikusse ning Eestis on seda olnud võimalik harrastada juba kakskümmend aastat.
Aastal 1988 sai valmis Eesti esimene külmravikamber. Selle rajajaks oli taastusraviarst doktor Tõnis Päi, kes on külmravimeetodi propageerijate esireas siiani.
Praegu on Eestis võimalik teenust saada kahes raviasutuses Tallinnas ja Pärnus, lisaks mõningates spaades.
Külmravikambrisse minnakse nappides ujumisriietes ning külm hakkab seal nahale mõjuma koheselt pärast sisenemist.
Ülikrõbedate külmakraadide juures toimub keha pindmine jahtumine mõne minutiga, mille vältel jõuab naha temperatuur langeda miinuskraadideni.
Tõnis Päi sõnul, kes külmravi protseduure Tallinna Hea Tervise Keskuses läbi viib, ongi nahakihi võimalikult kiire külmakssaamine eesmärk ning selle kaudu avaldub kogu teraapia toime.
"Külm toimib nahale ning see vallandab läbi peaaju, ajuripatsi ja neerupealiste niisuguse keemia, mis pidurdab osa põletikust," rääkis Päi.
Päi kinnitusel sobib ravi kõigile ning selle läbiviimisel pole takistuseks isegi ülemiste hingamisteede haigused ja külmetus.
"Pidev nohu kaob külmkambris ära," ütles Päi, "kellel on nohu ka olnud, sellel on see järgmiseks korraks läinud.
Pidevalt nohust inimest pole ma siin näinud."
Päi sõnul on külmravist abi eelkõige kõiksuguste liigesehädade korral, kusjuures aktiivne valu pole takistuseks ravi läbiviimisel. "Inimene võib ka ratastoolis olla, see ei tähenda, et teda ravida ei tohi," sõnas Päi.
Päi teab oma pikast ravijapraktikast meenutada edukaid seljavaevustest paranemisi külmravi abil, samuti on samad protseduurid andnud häid tulemusi atoopilise dermatiidi diagnoosiga patsientidel. Lämmastikjahutusega kambrites leeveneb ka astma.
"Selgeid vastunäidustusi selle juures ei ole," teadis Päi. Vastupidiselt eelarvamustele ei tõuse külmas viibitud aja jooksul vererõhk, külmravi ei tekita astmahooge ega angiini.
Kõige noorem külmravipatsient on dr Päi praktikas olnud vaid aastane, vanim aga üheksakümne neljane.
Päi mäletab mõningaid nõrga tervisega lapsi, kellel külmraviprotseduurid on aidanud pidevast põdemisest lahti saada. Toonuse parandamiseks on vastuvõtule pöördunud ka sportlasi.
Tasub teada, et käreda külmaga õues viibimine külmravi ei asendada. "Õuekülm jahutab inimese lihtsalt maha, kuid ei anna nahale tugevat külmumise efekti," rääkis Päi.
Võimalik on nahatemperatuur küll ka õuekülma käes nullilähedaseks saada, kuid siis on inimene juba külmumise piiril ning "ravi" muutunud tervistamise asemel eluohtlikuks. Külmkambris veedetud nappide minutite vältel jõuab jahtuda vaid nahk, inimese kehatemperatuur aga ei muutu.
Külmravi toime, st põletikuliste protsesside pidurdatus kestab pool kuni poolteist aastat. Nimetatud aja möödudes tuleb ravikuuri korrata.
Hetkel kuum