Kriminaalseaduse auke hakatakse lappima

Lemmi Kann 25. jaanuar 2008, 00:00

2003. aastal vastu võetud kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 289 ütleb, et kohtueelses menetluses antud ütlused on üksnes kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja ei enamaks.

See säte on nii mõnelgi kohtuprotsessil andnud süüdistatavale kätte trumpkaardi süüdimõistmisest pääsemiseks, mis eelmise seadustiku ajal läbi poleks läinud. Seda eriti korruptsiooniprotsessides, kus tuginetakse valdavalt kohtueelses menetluses antud ütlustele ning muid tõendeid on vähe.

"Kriminaalmenetluse seadustiku rakenduspraktika kujundamine on kohtute pädevuses. Selle praktika valguses tundub, et kehtiv kriminaalmenetlus vajab muutmist," möönis toonane justiitsminister ja praegune riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher. Et eeluurimisel antud ütlusi puudutavad sätted soovida jätavad, tunnistas paar nädalat tagasi ka seaduse ette valmistanud riigi peaprokurör Norman Aas.

"See ei ole mingi üllatus ega uudis," nentis justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja. "2003. aastal pandi kokku inkvisitsiooniline kohtueelne uurimine ja võistlev protsess, mis oma esimeses väljalaskes eriti hästi ei õnnestunud, nagu see on juba viimased poolteist aastat selge olnud," ütles Hirvoja, lisades, et katse tuua sisse võistlevat protsessi ebaõnnestus, kuna seda ei võetud üle koos kõigi detailidega, mis sinna juurde kuuluma peaks.

Üks puuduv detail on näiteks võistleva protsessi kodumaal USAs kehtiv kohtueelse ütluse deponeerimine, mille rakendamist justiitsministeeriumis nüüd kaalutakse.

"See tähendab, et advokaadil või prokuröril on võimalik tuua oma tunnistaja eeluurimiskohtuniku ette enne kohtueelse uurimise lõpuni viimist ja teda ristküsitleda," selgitas Hirvoja. "See pannakse protokolli kirja ja selline ütlus oleks tõend, mida saab arvestada kohtumenetluses." Kuna probleeme on tema sõnul terve komplekt, tuleb kogu võistlevat protsessi käsitlev osa kriminaalmenetluse seadustikus põhjalikult ümber teha.

"Tahame tulla aasta lõpuks välja mahuka kriminaalmenetluse seadustiku reformi paketiga, mis lahendaks nii selle kui ka mitmeid teisi kitsaskohti praeguses seaduses. Eesmärk on teha protsess võistlevaks tõesti niimoodi, et see praktikas ka töötaks," ütles Hirvoja ja lisas, et kriminaalmenetluse kitsaskohtade ja võimalike lahendusvariantide analüüs on juba valmis.

Vaher nimetas kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmist selle aasta olulisimaks teemaks. "Tahan koos õiguskomisjoniga kõigiti kaasa aidata," kinnitas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:18
Otsi:

Ava täpsem otsing