Padar: riik ei saa mängida rahva rahaga

Stabiliseerimisreservi varade eelmise aasta aruandest selgub, et stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses on 6,3 miljardit krooni ja turuväärtus 6,4 miljardit krooni. Praegu toob reservis seisev raha tulu ca 3% aastas. Miks on tulusus nii väike?

"Valitsuse poolt kinnitatud investeerimisstrateegia kohaselt on meie ülesandeks investeerida konservatiivselt, et oleks tagatud vara likviidsus ja väärtuse säilimine," rääkis Padar. "Riik ei saa mängida rahva rahaga ja teha riskantseid panuseid kõrgema tulususe nimel. Tulu teenimine on eesmärkidest alles kolmandal kohal," lisas ta. Padari sõnul saavad nad vara paigutada turul aktiivselt kaubeldavatesse ja kõrge likviidsusega instrumentidesse, nagu kõrge krediidireitinguga võlakirjad.

"Kogu möödunud aasta tulu ei saa võrrelda praegu turul olevate intressimääradega, kuna intressimäärad eelmise aasta jooksul pidevalt tõusid. Euroopa Keskpank tõstis baasintressimäära kahel korral, tasemele 4%," ütles Padar. "Samuti ei investeeri me stabiliseerimisreservi vahendeid Eestis, kuna siin pole meie reeglitega sobivaid instrumente."

Suurima osakaalu stabiliseerimisreservi paigutustest moodustavad Padari kinnitusel Prantsusmaa (26,8%), Saksamaa (13,1%) ja Belgia (8%) valitsuse võlakirjad.

Krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse on paigutatud 31% stabiliseerimisreservi vahenditest.

Investeeringutest on võlakirjades 94% ja hoiustes 6%. Aastaga on reservi turuväärtus suurenenud 447,7 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 7,5% võrra.