Püsimatu mänguri tembutamised

"Nädalaga haihtus Tallinna börsilt 4,5 miljardit", "Tallinki aktsia langes rekordiliselt madalale", "Tallinna börsil oli täna aktsiate hinnaralli", "Pimemüük pani börsid ägama", "Börsi tabas ootamatu hinnasula". See on vaid osa sel nädalal ilmunud lehepealkirjadest.

Maailmamajanduse ning -börside tõmbetuultes rabistav pisikene Tallinna börs näitab samuti jahenemist ning pea kõik aktsiad on tugevas languses.

Wall Street Journal andis välja skaala, millega hinnata alanevat aktsiaindeksit. Kümneprotsendiline langus on selle skaala kohaselt vaid korrektsioon.

Eelmisel nädalal langes aga Tallinna börsil Arco Vara aktsia 21 protsenti, mida ühe aktsia kohaselt võib nimetada krahhiks.

Aktsia esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Need õigused on aga Tallinnas rahasummas vaadatuna muutunud viimase aastaga täiesti keerulistel teljekõverikel.

Maaklerid kinnitavad, et käibed vähenevad, kuid nad on ka suhteliselt ühiselt üllatunud viimase aja languse raskuses ja kiiruses.

23. jaanuaril oli küll tunda kerget tõusu, börsi indeks kerkis 2,5%. Teaduslikult kutsutakse seda aga surnud kassi põrkeks ehk situatsiooniks, kus pärast langust toimub kerge põrge, kuid see põrge on üsna jõuetu ja tihti jätkub langus pärast seda kerget põrget.

Situatsioon on saanud oma nime väljendist "isegi surnud kass põrkab väga kõrgelt kukkudes".

Samade indikatsioonidega nagu täna algas kümne aasta eest septembris ligi aasta kestnud suur börsilangus. Kui sul oli viis krooni börsil, siis aasta hiljem oli sellest järel vaid niru kroon.

Tallinna börs terendas 1997. aasta suvel kui uus Klondike - mine vaid ja nopi raha. Nüüd ajalooks saanud börsiindeks TALSE tõusis kolme kuuga 96 protsenti. Kaheksa kuuga 207%.

Väärtpaberite tagatisel laenu saamine oli vaat et lihtsam kui praegu pangast krediitkaardi küsimine. Nirud kolm kuud hiljem ei avanenud pankade raharauad enam isegi hunniku rahaliste vahendite olemasolu tõendusmaterjali toomisel ning kogu rahast oli börsil alles vaid pool.

Põhjusi, miks aktsiaturgu selline langus tabas, on palju. Suurim, ajakirjanduses ka "suure languse päästikuks" nimetatud põhjus oli Aasiat tabanud majanduskriis, mis haaras endaga kaasa pea kogu maailma. Kui selle mõju Eesti majandusele oli veel vähe tunnetatav, siis 1998. aastal Venemaad tabanud majanduskriisist said siinsed ettevõtted juba otse lüüa. Sama aasta jäi viimaseks ka mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal samuti virtuaalset raha ja reaalseid kohustusi täis pumbanud.

Kui arvate, et investoreid ja analüütikuid tabas pärast esimesi halbu langusmärke paanika, siis eksite. Juba sama lehe juhtkirjas uskus Äripäev, et mustale neljapäevale järgneb hall esmaspäev ja pilvitu kolmapäev. Aga läks teisiti.

Mõni päev hiljem kukkusid börsid kogu maailmas ning Tallinna börs tuli veel üle 12% allapoole. Langused ristiti hellitavalt benji-hüpeteks. Börsi langus kestis terve aasta, järgnes pikk ja vaevaline kosumine.

"Samas tuleb börsikaotustesse suhtuda mitmeti, sest need, kes toona müüma ei tõtanud, teenisid mõne aastaga märgatavalt suuremat tulu kui enne krahhi," on 1997. aasta krahhi kohta öelnud investeerimispankur Rain Lõhmus.

Neid, kes toona võitsid, on vähe. Enamik, kes aktsiatest enne krahhi loobus, ostis saadud raha eest neid lihtsalt uuesti, kuid siis juba teise hinnaga.

Kui kuulata eksperte ning maaklereid, siis on langus ootamatu, julm, kuid ometigi mitte midagi ennekuulmatut. Ka eelmise aasta 8. veebruaril toimus Tallinnas aktsiahindades vägagi tugev langus ning hinnanguliselt kadus toona 4,7 miljardit krooni. Krahh aga jäi tulemata.

Toona ütles väikeaktsionär Jaan Talts, et korrektsioon on tervendav nähtus. Ning, et kui homme ja ülehomme langus jätkub, võib tekkida paanika. Praeguse aja lehtedes näeme samu soovitusi ja lauseid.

Krahh võib toimuda aga ka vaiksemalt. Näiteks: detsembris anti välja ligi 60 protsenti vähem eluasemelaene, kinnisvarasektoris langevad hinnad, ehitatakse vähem.

Selles, et Tallinnast on üle käinud müügilaine, mis isegi paaniliseks on tõmmanud, ei tasu veel näha midagi suurt. Majandus käib üles ja alla, traditsiooniliselt. Nii leiavad eksperdid.

LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert soovitab vaadata languse põhjuste taha. Esiteks on kogu maailma turgudel olukord väga ärev (tõsine langus USAs ja Aasia järsk kukkumine) ning ettevaatlikud meeleolud ei möödu ilma märki jätmata ka Tallinnast.

Seega ennustaks turgude trendi pöördumist siis, kui finantsturud üle maailma rahunevad ning saabub esimesi ähmaseid vihjeid selle kohta, et majandusega tegelikkuses midagi väga hullusti korrast ära ei olegi.

Kuna see juhtuda võiks, ei ole teada. Kui varsti ootab aktsiat ees võimas tagasitulek. Kui hinnad on piisavalt langenud, hakatakse peenraha eest aktsiat tagasi ihkama ning karavan läheb jälle liikvele.

Aktsia sünnihetke ei tea täpselt keegi, teatakse vaid, et see juhtus kusagil 9000 aastat enne meie aega, mil äritehingute kindlustamiseks võeti kasutusele omandit kinnitavad savist žetoonid.

Mõned tuhanded aastad läksid mööda ning kasutusele tuli bulla, mis iseenesest oli vaid savist karp, milles savist žetoonid - igaüks neist tähistas aga mingit kindlat asja, näiteks lammaste arvu, mida sai siis raha asemel kasutada.

Paar tuhat aastat enne meie aega algas Mesopotaamias võimas äritegevus, milles leidsid oma koha ka aktsiad. Tihti anti näiteks hõbeda tagatiseks savitahvel, millel kirjas võlakate. Hetkel, mil neid tahvleid müüma hakati, sündiski aktsia.

Tänasele kõige sarnasem aktsia tekkis Vana-Roomas, kus riigil oli kombeks erinevaid riiklikke teenuseid osta sisse erafirmadelt, mida kutsuti publicani. Sellised aktsiaid ehk osakuid nimetati suurte firmade puhul socii ning pisemate puhul particulae.

Lihtsale omandijagamisele lisaks algas ka laiem osakute müük ning hangeldamine. Esimese ametliku ja registreeritud firma aktsia pärast keskaega andis välja Hollandi Lääne-India Kompanii. Aasta oli 1606. Tuleb ära märkida, et esimene börs loodi Amsterdamis 1602. aastal.

Ajaloolane Fernand Braudel mainib, et esimene aktsiatega tegutsenud börs võis alustada aga juba XI sajandil Kairos, kuna juudid ja moslemid kasutasid juba toona finantseerimiseks mineva raha leidmiseks aktsiaid. XII sajandi Prantsusmaal tekkisid esimesed maaklerid. Esimene mitteametlik börsihoone tekkis XIII sajandil Brugges, kus maaklerid kogunesid Van der Beurse nimelise mehe koju, et äri teha. Seda kohta hakati kutsuma Brugge börsiks.

Aktsiate ja börside loomine 17. sajandil sai alguse vägagi tavalisest vajadusest saada kokku piisav hulk raha, et ehitada laevu, millega ühisettevõte saaks hakata vedama väärtsulike kaupu laienenud maakaardi äärealadelt. Peamiselt Indiast ja peamiselt vürtse.

Majandusajaloolased peavad esimest Hollandis loodud börsi tänase süsteemi aluseks. Aktsiatega müüdi vabalt, kasutati aktsiaoptsioone, tuntud oli lühikeseks müümine ning krediidipõhised aktsiaostud. Kuni esimese aktsiakriisini ning börsimulli lõhkemiseni 1695. aastal.

Majandusajaloolane Edward Stringham kinnitab, et lühikeseks müümine jätkus isegi pärast valitsuse keelavat määrust. Kui varem toimus osaluste müümine ning spekuleerimine valitsuse kontrolli all, siis nüüd oli näha, et spekuleerimine jätkus ka allpool radarit.

Mul tuleb vägisi meelde kümne aasta tagune aeg, mil kõnealune liiga suure tüki hambusse haaras ning kõiki oma kliente alt vedas. Ma ei tea, kui palju inimesed toona juhtunust õppinud on, sest mingeid vigu jäävad inimesed ikka tegema. Varade väärtus kahanes toona eelkõige aga paberi peal.

Eks see ole paratamatus, et väikeinvestor ei ole nii kogenud ja informeeritud kui elukutselised kauplejad nagu mina. Kindlasti kordub midagi sarnast ka tulevikus, iseasi on, millal see juhtub. Kriisid käivad majanduses ikka mingi aja tagant.

Kuid tuleb tõdeda, et aktsia tundus olevat toonasest õppinud ning muutunud stabiilsemaks. Mis täna aga toimub, on veel ebaselge. Ootame ära ookeanitaguse madalseisu ning teeme siis omad järeldused.

Tegemist on tõsise tegijaga. Vahel väheke rabistav ning ahne, kuid üldiselt tore kaaslane, kellega riske jagada. Oleme temaga veetnud pikki aastaid külg külje kõrval töötades ning ma juba tunnen tema tujusid ning usaldatavust.

Nii iga kümmekonna aasta tagant muudab ta kardinaalselt omi põhimõtteid ning keerab majandusele selja, kuid juba järgmisel hetkel on ta vigadest õppinud ning jätkab oma igapäevategemisi.

Võiks öelda, et tegemist on suure metropoliidiga, kes oma karakteri ja karismaga tõmbab enda poole raha nagu must auk. Millised saavad olema aktsia olukorrad lähipäevad, sõltub puhtal kujul sellest, kuidas käituvad maailmaturud.

Mina mäletan teda ajast, kui ta üle lahe Eestimaale jõudis. See oli 1990ndate alguses. Mina olin siis juba vana tegija ning laialt emiteeritud tegelane. Eks ma vahel ikka mõtlen, et mulgi oli aktsia nii populaarseks ja edukaks muutumisel käsi mängus.

Tänaseks on meie teed lahku läinud, kuid ma jälgin noorema kolleegi saatust ja tegemisi pingsalt. Vahel tunnen, et uljus hakkab kaduma, kui ta millegagi jälle üllatab. Särtsu temas on ning seda raha lõhna tundmist.