Ka bürooprügi tasub sortida

Tootmises tekkivad jäätmed - metall, plastik, paber - on tooraine, mil kindel hind ja kellelgi ei tule pähe seda prügimäele vedada. Kontorite jäätmekorralduses aga lokkab anarhia. Tihti ei osata arvata, et prügi liigiti kogudes saab muid kulusid kokku hoida.

Aasta alguses kolme Tartu trükiettevõtte ühinemisel loodud ASi Ecoprint eelkäija trükikoda Triip on asutamisest alates firmasisest keskkonnateadlikkust viljelenud. Jäätmete sorteerimine käib nii büroos kui ka trükikojas, kusjuures tekkinud paberijäätmete tagasimüügist saadavast tulust suudab ettevõte katta oma igakuised jäätmekäitlusteenuse kulud. ASi Ecoprint tegevjuht Karmen Puiga märgib, et aastatega on kontoritöötajate seas juurdunud harjumus, et laua all olevasse paberikorvi visataksegi ainult paber.

"Büroos sorteerime välja vanapaberi, klaasi, pandipakendi ja ohtlikud jäätmed," selgitab Puiga. "Mis sellest veel üle jääb, läheb segaolmejäätmete hulka." Ohtlike jäätmete hulka pannakse nii patareid, plaadiprinteri immutusvedeliku jäägid kui ka tootmisest ülejäävad värvi- ja kemikaalijäätmed.

"Paberi ja papi jäägid kogume presskonteinerisse, kile eraldi kottidesse," räägib Puiga. "Meie paberijäägid on segapaber, Ragn-Sells peab selle omakorda üle sorteerima. Paberi müügist katame igakuise prügikonteinerite rendi ja tühjendamise kulud."

Ecoprindis tekib kuus keskeltläbi 4-5 tonni paberijäätmeid, mille kokkuostuhind on umbes 400 kr/t. Kuus õnnestub säästa paar tuhat krooni.

Kuigi võiks arvata, et uuest aastast hakkas jäätmete ümbertöötlejaile senisest suuremates kogustes materjalikoormaid veerema, väidavad nad, et vähemalt esialgu see veel kuigivõrd tuntav ei ole.

Põhjus peitub selles, et jäätmefirmad sorteerivad kogutud prügi omakorda läbi ning müüvad saadud tooraine, olgu siis klaas, plastik, kile, metall või vanapaber, ostjale, kes selle eest on valmis kõige magusamat hinda maksma.

Eestist kogutud plasti- ja kilejäätmete sekundaarseks tooraineks ümbertöötlemisega tegeleva ASi Plastitehas logistikaosakonna juhataja Koit Karjus tõdeb, et siiani on nende üks suuremaid toorainega varustajaid MTÜ Eesti Pandipakend. Aga kuna pandipakendi kogumise süsteem toimis juba varem, siis pole märkimisväärset plastiku- või kilejäätmete toomise suurenemist märgata.

"Prügifirmad sorteerivad ka ise jäätmeid, mistõttu olulised plasti ja kile toojad on Cleanaway ja Väätsa Prügila," selgitab Karjus. "Kui tegemist on puhta ja kvaliteetse materjaliga, tahavad seda ju kõik endale." Karjus märgib, et eelsorteeritud jäätmeid on Plastitehas valmis ise üle sortima, ei põlata ära ka väikseid, paarikümne kilo suuruseid koguseid. Hinnanguliselt töödeldakse Eestis ümber kuni 10 protsenti tekkivatest plastijäätmetest. Plastitehas on näiteks oma väravas nõus värvitust materjalist PET-pudelite tonni eest maksma 3900 krooni.