1993: kui luud platsi puhtaks lükkas

Kristo Kiviorg 29. jaanuar 2008, 00:00

Laari juhitav Isamaa võttis valmisloosungit "Plats puhtaks!" tõsiselt, algas suurpuhastus ministeeriumides ja tulumaksu langetamine.

"Erakond Isamaa tühjendab terveid ministeeriumide aparaate, kõrvaldab selle käigus spetsialistid, kes on saanud korraliku koolituse, ning ajab luhta kaheaastase töö, mis on tehtud maksustamissüsteemi väljaarendamisel," kurtis rahandusministri esimene asetäitja Enn Roose.

Isamaa soov on vähendada maksukoormust, mis endise valitsuse ajal oli viidud 42 protsendini.

Selliste eelarvekulude juures on maksukoormuse vähendamine Roose sõnade kohaselt aga täiesti teostamatu.

Roose sõnul on Laari kabineti inimesed täiesti ettevalmistamata inimesed.

"Kui opositsioonivalitsus Edgar Savisaare ja Tiit Vähi eestvedamisel tahab kunagi uuesti võimule tulla, peaks ta juba praegu hakkama koguma ministreid ning meeskonda uue valitsuse jaoks," rääkis Roose.

Roose teraval kriitikal Mart Laari aadressil oli ka põhjust. Üheks lahkujaks oli ka Enn Roose ise.

Roose vahetas välja uus noor tegija Aavo Kokk. Jah, just see Aavo Kokk, kes praegu on viimaseid kuid Eesti Päevalehe peadirektor.

Rahandusministri ametis oli tol hetkel Rootsist Eestisse tulnud Madis Üürike.

Veebruaris avas Saku Õlletehas uue villimisliini.

Uus liin asendab õlletehase juhi Cardo Remmeli sõnul kahte vana ning tõstab tehase villimismahtu 25 miljoni liitrini aastas. Kui senimaani valmis "Saku Reval Luksus" Soomes, siis veebruarist alates hakati seda tootma Eestis. Ajalukku vajus ka "Ziguli" õlu, viimase asemel lasti müügile hinnaklassilt samaväärne "Pilsner".

Ajal, mil valitsuse liikmed lasid õllel hea maitsta, oli oht, et Tallinna Linnahall variseb kokku. Esialgu muretseti küll vaid linnahalli lava pärast, mis oli juba eelnevad kaksteist aastat ajutistel taladel püsinud.

"Et Linnahall on Tallinna jaoks liiga suur, tuleb välja alles nüüd, kus oleme hakanud oma raha lugema," nentis Tallinna Linnahalli direktor Ago Kalde.

Äripäeva lugejad valisid Eesti kõige edukamaks ettevõtjaks Tiiu Silvese.

Märtsi keskel avalikustas Äripäev lugejaküsitluse tulemused, mille järgi oli 1992. aasta kõige populaarsem ettevõte konkurentsitult Silves Enterprise Inc AS. Nii arvas veerand vastanutest. Teist ja kolmandat kohta jagasid Finest Hotel Group ning Baltika.

Kuu lõpus jõudsid meediasse kuuldused Olari Taali asumisest Hoiupanga etteotsa. Taal vahetas välja seitse aastat Hoiupanga juhatuse esimehe ja peadirektorina töötanud Ruslan Dontsovi.

Kuigi põllumajandus kiratses, avas Põhjamaade suurim traktorivalmistaja Valmet Tallinna lähedal Luigel oma esinduse.

Valmeti maaletooja ASi Haviroc müügidirektori Raul Peetsoni sõnul on neilt võimalus tellida kogu Valmeti kontserni toodangut, vajadusel kuni lennukiteni välja. Tõsi, ühegi lennuki müügini siiski ei jõutud.

Kuuenda mai Äripäeva esikaant illustreerib tollane majandusminister Toomas Sildmäe.

Enne majandusministriks saamist eduka hotelliettevõtjana Finest Hotel Groupis tegutsenud mees ütles, et temal riiklikud ja isiklikud ärihuvid segamini ei lähe.

"Need taustsüsteemid on niivõrd erinevad. Igapäevatöös ei ole kokkupuutepunkte, sest see ala, kust ma eraettevõtjana pärit olen, on õnneks, või ükskõik kuidas seda nimetada, rahandusministeeriumi valitsemisalas," kommenteeris Sildmäe viisteist aastat tagasi.

Mai märksõnaks olidki hotellid. Lõpule hakkas jõudma riigiaktsiaseltsi Tallinna Hotellid likvideerimine, hotelli Olümpia 21. korrus sai hirmkallid sviidid.

Hotell Olümpia direktori Andres Liinati sõnul läks korruse ehitamine maksma mitmeid miljoneid kroone, 21. korruse eraldi väljaehitamine läks kallimaks, kui oleks maksma läinud kogu hotelli mitme korruse kompleksne renoveerimine.

Tollane riigivaraameti peadirektor Riho Rasmann oli seda meelt, et Finest Hotel Groupilt tuleks osalus Olümpias ära osta ehk hotell taasriigistada ning siis see investoritele ära müüa.

Müügihinnaks arvati toona suurusjärku 18 miljonit dollarit, teist sama palju arvati minevat hotelli renoveerimiseks.

Esimeseks katsejäneseks erastamisel oli aga hotell Tallinn, mille edust või ebaedust lähtuvalt tehakse edasisi otsuseid.

Esimesel juunil avati Sauel Pauligi kohvitehas. Tegu oli ühe suurima investeeringuga, mida Soome seni oli Eestisse teinud, Paulig OY paigutas tehasesse 40 miljonit Soome marka.

Riigikogu esimehe Ülo Nugise sõnul moodustas investeering seitsmendiku kogu Soome riigi tehtud investeeringutest Eestisse. Paulig OY tegevdirektori Bertel Pauligi sõnul on uus tehas esialgu orienteeritud kohalikule turule, edaspidi laiendatakse müüki teistesse Balti riikidesse, aga võib-olla ka Venemaale.

Paulig Balticu tegevdirektor oli ja on veel praegugi Tiit Nuudi, kes vahepeal, pärast Arnold Greeni, oli paralleelselt ka Eesti Olümpiakomitee (EOK) juht.

Juunis jõudis leheveergudele Äripäeva tellimusel ning Ariko MG teostamisel valminud uuring suurfirmade maine ja tuntuse selgitamiseks.

Uuringu tulemusel saavutas suure tuntuse ja omas kõrget mainet RAS Kalev, Tallinna Kaubamaja, vähe tuntud oli ETK Konsum. RAS Volta oli küll inimestele teada tegija, kuid nende tuntus oli väike.

"Kalevi maine püsib traditsioonidel ja turu eristamisel. Võimalik, et Eesti tööstuse madalseisu taustal paistab Kalev rohkem silma," sõnas Kalevi direktor Evgeni Matsalu toona. Mehel oli õigus - kui traditsioone rikkuda, ega mainegi kaua hea püsi. Traditsioonimurdjaks osutus teadagi Oliver Kruuda.

"Firma vähetuntusega seotud olukord peaks lähemas tulevikus paranema, kuna hiljuti käivitasime reklaamikampaania oma firma tutvustamiseks ning ma arvan, et septembrikuus tunnevad peaaegu kõik Tallinna inimesed meie firmat," ennustas ETK Konsum direktor Aado Peebo. Täna võib öelda, et toonane lubadus on täidetud ja mitmekordselt veel ka ületatud.

Juuni keskpaigast alates on Eesti gaasikraanid suletud ning jäävad suletuks senikaua, kuni Eesti Gaas likvideerib võla Gazpromi ees.

Eesti Gaasi peadirektor Aarne Saar ütles, et pärast gaasikraanide järjekordset sulgemist on Eesti tarvitanud torudesse alles jäänud gaasi. Gazpromi esindaja Pjotr Rodinovi sõnul pole gaasitarnete katkestamise taga poliitilised otsused, vaid suur võlg. "Gazprom on iseseisev ettevõte ning ei sõltu Venemaa valitsusest," oli Rodinovi kindel arvamus. Valitsus üritas olukorda päästa Rootsilt saadud 1,9 miljoni dollari suuruse laenurahaga.

Juuli oli üldises plaanis aga tarbijavaenulik, kuna esimesel juulil hakkas Eestis kehtima mootorikütuste ja -õlide aktsiisimaks. See kehtestati kõigile kütust importivatele firmadele, kes omakorda tõstsid tanklates kütusehindu. Enne ligi 20protsendilist kütuse hinnatõusu maksis A-76 liiter 2,30-2,60 krooni, AI-93 liiter 2,90-3,20 ja A-95 3,65 krooni liiter. Leheveergudele jõudis ka uudis põlevkiviõli võimalikust hinnatõusust.

"Kui Eesti Põlevkivi tõstab põlevkivi hinda, tõuseb selle tagajärjel ka Eesti Kiviõlis toodetava põlevkiviõli hind umbes 20 protsenti," teatas RASi Eesti Põlevkivi tegevdirektor Samuel Talts.

"Põlevkivi läheb meie jaoks ligi 40 protsenti kallimaks, oma kasumi arvel tõstame aga hinda vaid 20 protsenti - meil ei ole ressursse, et õli hind pärast põlevkivi hinna tõusu endiselt madalaks jätta."

Kui juulit võis pidada energiakuuks, siis august oli läbi ja lõhki meediakeskne. Meediajant, kui nii võib nimetada, sai leheveergudel pöörded üles kohe augusti alguses.

Kirgi küttis Tallinna suurima päevalehe Rahva Hääl erastamine. Augusti alguses oli avalikkusele teada kolm võimalikku ostjat: AS Hommikuleht, kelle vastutav väljaandja ja üks omanikke oli Peeter Raidla; Rahva Hääle töötajatest moodustatud AS RH, kelle eestkõnelejaks oli Toomas Leito; ning kaubandus- ja investeerimisfirma AS Maag, mille juhatusse kuulusid Marek Strandberg ja Agu Kivimägi.

Riigivaraamet kinnitas ajalehe alghinnaks 3,3 miljonit krooni. Kui augusti alguses olid ostuhuvilised üksteise vastu viisakad, siis kuu keskpaigas peeti juba porisõda.

Konkurents oli tihe ka Tartu raadioturul. Augustis 1993 võis kohalik elanik lääne ultralühilainealal kuulata nelja raadiot: Raadio Tartut, Raadio Põlvat, Raadio 2 ja Raadio Qd.

Viimase direktor Hannes Astok tundis uhkust toimetuse kõrge tehnilise varustatuse üle.

"Püüame orienteeruda täiskasvanud publikule, kuigi meie raadio tegijad on kõik noored. Täiskasvanud publik on nimelt töötav, mõtlev ning maksujõuline," kommenteeris Astok.

Septembris jõudis leheveergudele uudis sellest, kuidas kaupmehed üritavad inimestele maha müüa rohkem kui pool aastat aegumistähtaja ületanud tooteid.

"Jaekauba müüjad ei pane tihti tähele, et mõned tooted on kaotanud täielikult oma väärtuse," rääkis kaubandusinspektsiooni direktor Marje Kokk.

Näiteks kauplus Tallinn müüs septembris kompvekke "Lumepall", mille realiseerimisaeg oli lõppenud märtsis, AS Dukis müüs oma kaupluses "Laste" vorsti ja juustuvorsti, mille pealispind oli libe ning toodete lõhn viitas roiskumisele.

"Eesti kaupmehed pole veel harjunud käituma igal sammul ausalt ning pakkuma tarbijale parimat," sõnas Kokk.

Oktoobris hakkas saateid edastama Kanal 2.

"Kanali käivitamist finantseerin osaliselt ise, osaliselt rahastab aga Ameerika finantseerija, kes elab ise Tokios," rääkis telekanali eestvedaja Ilmar Taska.

Kuigi algus ei kulgenud tehniliste probleemide tõttu saatjaga kõige paremini, peaks Taska sõnul telekanalit nägema 55-60 protsenti eestimaalastest. Programm koosneb ühelt poolt Hollywoodi filmiklassikast, mis on võitnud ka Oscareid, ning teisalt komöödiatest ning seiklusfilmidest.

"Leping on tehtud ka CNNiga, kust hakkavad tulema nii uudised kui ka spetsiaalprogrammid, näiteks poliitikast, loodusest ja majandusest," kommenteeris Taska toona.

Esimesel novembril kuulutas Erastamisagentuur välja rahvusvahelise enampakkumise 40 suurettevõtte privatiseerimiseks.

Kolmandas suurettevõtete erastamise voorus läksid müüki tööstus-, metsandus-, ehitus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted.

Senise erastamise käigus oli müüdud eraomanikele 1016 objekti kokku 266 miljoni krooni eest. Pakkumise hindamisel arvestas Erastamisagentuur ostuhinda, töökohtade säilitamise või nende loomise ja investeerimise kohustust ning esitatud äriplaani.

Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarnet oli seisukohal, et riigiettevõtete erastamist tuleks kiirendada ning mitte kulutada aega ja raha riigiettevõtete saneerimisele.

"Lootus, et me suudame riigiettevõtteid paremini müüdavaks muuta aja jooksul, mis meile on antud, ning tänaste riigiametnike ja ettevõtete juhtkondade juhtimisel, on minu meelest kahtlane," lausus Sarnet.

Novembrikuu oli õnnelik ka turismifirmade liidu presidendile Daisy Järvale, kes pärjati Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) poolt tiitliga "Aasta naine". Tegu oli üldse esimese aastaga, kui vastavat tiitlit välja hakati andma.

Detsembris esitas Eesti Pank riigikogu eelarve- ja maksukomisjonile taotluse eraldada 1994. aasta eelarves 45 miljonit krooni, et nii lõpuks kätte saada rahareformi ajal valitsusele antud summa.

Rahandusministeeriumi kantsleri Enn Pandi sõnul eraldas Eesti Pank valitsusele 45 miljonit krooni tollase majandusministri Olari Taali ja Eesti Panga asepresidendi Vahur Krafti sõlmitud kokkuleppe tulemusena, mis tema hinnangul on juriidiliselt väga konarlik dokument.

Kuigi tagasimaksmise tähtajast oli möödas ligi aasta, polnud valitsus sentigi tagasi maksnud, sest raha oli laenatud edasi hiljem pankrotistunud kütusefirmale Tartoil Venemaalt kütuse ostmiseks.

"Kui on võetud raha võlgu, tuleb see ka tagasi maksta. Nõukogude ajal kustutati võlgu niisama ja see lootus, et niikuinii hea riik kirjutab võla korstnasse, on kolhoosimentaliteet," märkis toonane Eesti Panga asepresident Enn Teimann.

Eesti Panka juhtis 1993. aastal aga ei keegi muu kui Siim Kallas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:41
Otsi:

Ava täpsem otsing