ARK: ärge ostke teisest riigist renditud sõidukeid

28. jaanuar 2008, 11:59

Viimasel ajal on suurenenud välisriikidest
varastatud sõidukite hulk, mida üritatakse Eestis registreerida võltsitud
registreerimistunnistuse ja ostudokumentide alusel. Probleemiks on välisriigis
renditud sõiduautode varastamine.

Sõidukid renditakse mitmeks kuuks ning selle aja jooksul tehakse neist sõidukitest nö kloonid – kasutatakse olemasoleva ilma probleemideta sõiduki andmeid, töödeldakse sõidukit ning võltsitakse dokumendid. Sõiduk müüakse enne rendiperioodi lõppemist ning teade sõiduki vargusest jõuab politseini hilinemisega, seega ostu hetkel ei olegi võimalik vargusest midagi teada, teatas Eesti Riiklik Autoregistrikeskus. Selleks ajaks, kui vargusteade politseini ja ühtlasi ka infosüsteemidesse jõuab, võib sõiduk olla juba teises Euroopa otsas registreeritud.

Sõidukit soetades peaks ostja veenduma, et sõiduki müüjal on seaduslik õigus sõidukit müüa. Esineb juhtumeid, mil ostja allkirjastab näiteks Leedus prantsuskeelse müügilepingu, nagu oleks ta ise käinud sõidukit Prantsusmaal ostmas. Tegelikult on sõiduk ostetud Leedu vahendajalt ning probleemide korral puudub võimalus müüjale pretensiooni esitada, kuna sõiduki müünud isiku väljaselgitamine on dokumentide puudumisel tagantjärele võimatu. Sõiduki registreerimisel sellise müügilepingu alusel on Eestis tegemist sisuliselt valeandmete esitamisega, mis on karistusseadustiku järgi kriminaalkuritegu.

Sarnaseid juhtumeid, kus vahendaja nö „vahelt ära jääb”, on esinenud ka Eestis müügiplatsidelt sõidukeid soetades. Kasutatud sõiduki ostmine registrijärgselt omanikult ja riigist, kus sõiduk on ostu hetkel registreeritud, on tunduvalt riskivabam, kui näiteks mitme vahendaja korral. Omandit ja muud sõidukiga seonduvat saab sel juhul kontrollida otse konkreetse riigi registrist ning sellega riske oluliselt maandada.

Sõidukit ja dokumente tuleb enne tehingu sooritamist hoolikalt kontrollida. Enamike Euroopa riikide registreerimistunnistused on trükitud vesipilti sisaldavale blanketile. Kui registreerimistunnistusele trükitud VIN-koodi ümbruses on märke mehhaanilisest või kemikaalidega töötlemisest, võib arvata, et tegemist on võltsinguga. Sellisteks märkideks võivad olla näiteks ülejäänud registreerimistunnistusega võrreldes ebaloomulikult heledad alad, laialivalgunud trükivärv ja „karvaseks hõõrutud” pind muidu siledal registreerimistunnistusel.

Sõidukit ostes tuleb ühtlasi veenduda selles, et sõiduki VIN-kood (tehasetähis) oleks lisaks valmistaja andmesildile pressitud ka sõiduki raamile või kerele ning oleks loetav ja vastaks registreerimistunnistusel märgitule. Andmesildi ja VIN-koodi asukohad on sõidukil leitavad kasutusjuhendi abil. Juhendit tasub müüjalt kindlasti küsida, kuna müüjal on kohustus anda ostjale üle kogu sõidukiga seotud dokumentatsioon.

Samuti tuleb veenduda selles, et VIN-kood ja andmesilt ning nende ümbrus ei oleks kahjustatud. Kahjustuse korral võib olla kindel, et tegemist on võltsinguga. Ettevaatlik tuleb olla ka juhtudel, kui miski muu sõiduki juures kahtlust äratab - näiteks turuhinnast tunduvalt soodsam hind jms.

Kindlasti peaksid välisriigist sõiduki ostnud isikud arvestama sellega, et enne sõiduki registreerimist Eestis võib päritoluriigi registreerimistunnistuse kontrollimisele kuluda mitu nädalat. Oluline on teada, et sõiduki ostu-müügi puhul on tegemist eraõigusliku tehinguga, mille korral kannab riski lõppkokkuvõttes siiski ostja.

Kui ARK-l tekib sõiduki registreerimisel kahtlus registreerimistunnistuse ehtsuses, siis uuritakse sõiduki päritoluriigist ning vajadusel ka teistest riikidest sõiduki tausta. Kui selgub, et sõiduk on varastatud, antakse juhtum üle politseile.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. June 2008, 11:52
Otsi:

Ava täpsem otsing