Titaanide heitluses polnud võitjaid

28. jaanuaril rääkis Sõerd, et ametkonna aasta prioriteetide hulgas on võitlus ümbrikupalkade vastu. Olulisel kohal oli ka käibemaksupettuste, sealhulgas kuritegelike gruppide poolt toimepandavate maksupettuste avastamine ja tõkestamine. Asja võeti tõsiselt. Takkajärele tark olles, isegi liiga. Sõerdil, vaiksel ja tagasihoidlikul mehel, oli õnnestunud ametnikele oma sõnum, kuidas tööd teha, hästi kohale viia.

Juba 7. märtsil hakkasid meedias ilmuma artiklid, mis rääkisid maksuameti keeldumisest ettevõtjale käibemaksu tagastamisest.

Kuigi kohtuotsusega oli ettevõtjal selleks õigus. Riigikohus päris aru, miks keeldutakse kohtuotsuse täitmisest. Riigikohtu otsuse alusel rikkus maksuamet põhiseadust, peatades kergekäeliselt ettevõtete enammakstud käibemaksu

tagastamise pelgalt maksupettuse ebamäärase kahtluse alusel. Maksuamet tagastas osale ettevõtjaist ebaseaduslikult kinnihoitava käibemaksu, osale aga motiveeris nõude uuesti ja vaidlused kestsid edasi.

Seepeale hakkas avalduma rida üllatavaid seiku, nagu maksuametnike isiklikes huvides mööda andmebaase kolamine, suvaliselt inimeste kohta päringute esitamine, keeldumine kriminaalasjade lõpetamisest ja ähvardamine. Teenides samal ajal kopsakat tulemuspalka.

Tollane rahandusminister Tõnis Palts tellis juristidelt maksuameti tegevuse kohta analüüsi, millele tuginedes ta tegutsema asus - Sõerd tuli ametist vabastada. Palts heitis Sõerdile ette andmete kaitse puudulikkust, nende õigusvastast nõudmist ja kohtuotsuste mittetäitmist.

Skandaali puhkemise tagajärjel jäid maksuametnikud viimase poole aasta tulemuspalgast ilma. Aivar Sõerd kinnitas pärast ametist kõrvaldamist, et oma töös ta olulisi vigu ei näe ning taotleb hea nime taastamist. Palts aga pidas Sõerdit kehvaks juhiks.

Siiski ei andnud Sõerd alla ning detsembri algul arutaski Tallinna halduskohus Sõerdi kaebust siis juba endise rahandusministri Tõnis Paltsu käskkirjade peale.

Sõerd nõudis käskkirjade tunnistamist õigusvastaseks ning enda ennistamist maksuameti peadirektori ametikohale.

Kaks päeva enne jõule tühistaski Tallinna linnakohus rahandusministri käskkirjad tema töölt eemaldamise ja ametist vabastamise kohta. "Homme tuleb mul tööle minna ja olen otsusega rahul. Sündmuste senine käik ei tohiks häirida asutuse tööd," ütles Sõerd pärast kohtuotsuse väljakuulutamist.

Kuna vahepeal oli end maksuameti juhi kohale sisse seadnud Aivar Rehe, pidi üks neist töökohast loobuma. Aastavahetusel loobuski Sõerd ühendatud maksu- ja tolliameti juhi kohast ning siirdus trükitööstusesse.

Sõerd hakkas üles töötama Eesti ainsat sertifitseeritud turvatrükikoda Vaba maa, mis erastati 2004. aastal ja selle ainuomanikuks sai Tallinki suurosanik AS Infortar. Samal ajal kui rahandusminister Tõnis Palts tegeles Sõerdi töö uurimisega ning tema ametist vabastamisega, hakkasid Paltsu enda tegemised maksuametile silma.

Peagi revideeris maksuamet tema rahaasju. Augustis ähvardas Paltsu kuni 100 mln kroonine maksunõue osaliselt talle kuulunud telekommunikatsioonifirma Levicom müügi eest mõni aasta tagasi.

Palts oli aktsiate müügist saadud tulu deklareerinud ja maksud läbi Hollandi Antillide Curacao saare maksnud, kus tulumaksumäär on ligi 3%.

Hollandi Antillid aga on kantud maksuameti nn musta nimekirja ja sealt Paltsule jupphaaval laekuvat raha võib käsitleda tuluna.

Mustas nimekirjas olevate maade ettevõtetes osalust omavad isikud peavad oma omanduse deklareerima ja maksma vastavalt Eesti seadustele. Palts seda ei teinud. Lisaks optimeeris Palts makse firma luksuskaatri ostuga. Seejärel algatas maksuamet Paltsu ja tema firma OÜ Pambos Holding suhtes väärteomenetluse. Selle firma kontole laekus jupphaaval Levicomi müügitehingust saadud raha. Kuna Pambos Holding oli ka 1,5 miljoni krooniga Res Publica toetaja, siis heitis see erakonnale negatiivset varju.

Asja ilmsikstulemise järel ignoreeris Palts avalikkust, selgitades maksuasju ülimalt kidakeelselt ja vältis ajakirjandusega suhtlemist. Maksuametnikud aga ei avaldanud infot Paltsu maksuasjade kohta seadusest tulenevalt. Septembri teises pooles viisid viis käimasolevat maksurevisjoni ja andmete õigsuse kontroll rahandusministri Tõnis Paltsu ametist tagasiastumiseni.

Lisaks algatati tema suhtes ka üks väärteomenetlus, mis lõppes mõnetuhande kroonise trahviga ja mille ta kohtus vaidlustas. Nädal pärast tagasiastumist korraldas kaitsepolitsei Paltsu firmades ja kodumajas dokumentide võetuse. Oktoobris trahvis maksuamet Paltsu 7500 krooniga raamatupidamisreeglite rikkumiste eest, mille kohta Palts novembris kohtule kaebuse esitas. Detsembris toimunud esimene kohtuistung maksuameti vastu lõppes vaid nelja minutiga, sest maksuamet ei ilmunud kohale. Pressiesindaja sõnul oli tegemist inimliku eksitusega. Palts ütles, et ta tegi suvel ministrina kehva tööd. "Oleksin pidanud maksuametiga poole aasta jooksul hakkama saama," ütles Palts Äripäevale toona. Edasised kohtuistungid lükkusid jaanuarisse. Järgmise aasta veebruaris rahuldas Tallinna linnakohus Paltsu kaebused 3000kroonise trahvi suhtes. Kohus tühistas maksuameti otsuse ja lõpetas väärteotunnuste puudumise tõttu väärteomenetluse. Samuti tühistati 4500kroonine trahviotsus ja lõpetati väärteomenetlus osaühingu suhtes.