Hansapank: säästmine on jõudmas massidesse

Mariliis Pinn 29. jaanuar 2008, 15:14

Hansapanga investeerimistoodete osakonna
juhataja Art Lukase sõnul on säästmine jõudmas massidesse.

Lukase sõnul on viimastel aastatel investeerimistoodete omanike arv kasvanud aastas kolmandiku võrra. 2005. aastal oli Hansapangas 59 000 investeerimistoote omanikku, mis kasvas 2006. aastal 34% ehk 79 000 kliendini ja 2007. veel 34% ehk 106 000 kliendini. „See näitab investeerimise laiapõhjaliseks minekut,“ ütles Lukas, kelle sõnul on investeerimine massidesse jõudmas.

Üks võimalus investeerida on teha endale pensioni III sammas. „Hansapangal on üle 60 000 kliendi, kes on investeerinud pensioni kolmandasse sambasse. Koos teiste pankadega on III sambasse investeerinud kindlasti üle 100 000 inimese. See on massiline ja loomulik töötavale inimesele, III sammas tehakse endale, sest maksusoodustused on ahvatlevad,“ lisas ta. Lukase sõnul hakkab see turg varsti stabiliseeruma, kuid kasvperspektiivi veel on. „Kasvutempo muutub stabiilseks, tulevad uued inimesed ja alustavad tööd, teevad kogumislepingud ning sellist hüppelist kasvu ei järgne. Inimesed alates 10 000-kroonisest sissetulekust hakkavad säästmisele mõtlema,“ selgitas ta.

Samas ei ole III sambasse tehtav keskmine kuumakse kasvanud, see on jäänud umbes 600 krooni suuruseks.

„Suurem pilt teeb murelikuks, sest inimeste hulk kahes sambas on erinev. Riik on disaininud nii, et kolmas sammas peaks olema vähemalt sama suur kui teine samas. Pangad peaksid mõtlema, et inimesed on küll alustanud säästmist, kuid kas need summad, mis kogutakse, vastavad ikka seatud eemärkidele,“ muretses Lukas.

„Viimastel aastatel, kui tähtajaliste hoiuste intressid olid madalad, on väga kiiresti ja ootamatult populaarseks muutunud investeerimishoius. Eriti vanemate inimeste hulgas. Paljude jaoks on see esimene investeerimistoode,“ sõnas ta. Investeerimishoiuste arv kasvas Hansapangas 2006. aastal 14 000 hoiuselt 2007. aastaks 42 000 hoiuseni.

Lukase sõnul näitab kasvanud fondi osakaal koguinvesteeringutes jaeklientide eelistuste muutumist. „Regionaalsete fondide osakaal on vähenenud. Ka on inimesed hakanud pikaajaliselt mõtlema, sest lühiajalised lepingud ei ole kasulikud,“ tõi Lukas välja olulisemad muutused säästukäitumises.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. October 2008, 14:24
Otsi:

Ava täpsem otsing