Oled lõoke või öökull – geenid määravad

29. jaanuar 2008, 09:21

Geenid mängivad olulist rolli selles,
millised on inimese uneharjumused. Teadlased avastasid, et inimkeha igas rakus
tiksub sisemine kell, mille käiku mõjutavad mitmed geenid.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased, kuidas nad naharakkudest mõõtsid inimese sisemise kella kiirust, teatas BBC.

Eesmärgiks polnud lihtsalt mõõtmine, vaid siit võib tulla lahendusi, kuidas paremini diagnoosida erinevaid unehäireid ning aastaaegadega seotud meeleoluhäireid.

On ammu teada fakt, et kehal on bioloogiline kell, mis reguleerib und, toitumist ning aju, et see suudaks toime tulla nii päeval kui ööl. Aju käes on selle bioloogilise kella kontroll, kuid nüüd ilmneb, et igal rakul on oma kell, mida suudab mõjutada terve rida nn kellageene.

Zürichi ülikooli teadlase Steven Browni juhtimisel töötanud Saksa ja Rootsi teadlaste rühm võttis 28 vabatahtlikult nahaproove ning pani naharakud laboris kasvama.

Seejärel mõõdeti, kui kiiresti kellad naharakkudes „tiksusid” ning võrreldi tulemusi küsimustikega, kus püüti saada selgust, kas inimene on pigem lõokese või öökulli tüüpi. Esimene läheb õhtul vara magama ning on hommikul varavalges üleval, teine tüüp passib veel hilja öösel ärkvel ega suuda hommikul kuidagi ärgata.

Selgus, et naharakkude kellad klappisid täpselt sellega, kuidas inimesed ise hindasid oma magamisharjumusi.

Suurbritannia Surrey ülikooli uneuuringute keskuse molekulaarsete neuroteaduste vanemteadur Simon Archeri sõnul saab selle uuringu tulemusi kasutada alusena unehäirete diagnoosimisel. Surrey ülikoolis varem tehtud uuringud on näidanud, et nn kellageenide erinevuste abil on võimalik seletada, miks osa inimesi armastab öösel üleval olla, teised aga ärkavad enne kukke ja koitu.

Nii on teada, et mutatsioon geenis Period3 põhjustab seda, et inimene on nn hommikutüüp. Sama mutatsioon muudab inimesed päeva jooksul rohkem väsinuks, mistõttu nad eelistavad varem voodisse minna.

Selliseid uuringuid on traditsiooniliselt tehtud spetsiaalsetes uneuuringute laborites, mistõttu need võtavad aega ning on kulukad.

„Nüüdne uuring näitab, et selliseid mõõtmisi saab teha ka palju ökonoomsemalt ning polegi tarvis inimesi kolm päeva laboris kinni hoida,” selgitas Archer.

Keha kõige tähtsam bioloogiline kell asub aju hüpotalaamuses, see peab sidet välismaailmaga, analüüsides silmade kaudu saadud valgussignaale ning sünkroniseerib nende andmete põhjal mitmetes kehakudedes, näiteks maksas, südames ning soolestikus asuvaid kelli.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. January 2008, 09:21
Otsi:

Ava täpsem otsing