Jäätmekäitlusel on tähtis osa toidutootja põhitöös

Ketlin Priilinn 30. jaanuar 2008, 00:00

Rakvere Lihakombinaadi kommunikatsioonijuht Kairit Prits ütleb, et ettevõte rekonstrueeris käesoleva aasta kevadel reovee eeltöötluse seadmed.

"Kasutusel on nii reovee mehaaniline kui ka keemiline töötlus," kinnitab ta. "Rekonstrueerimise tulemusena vastab ettevõtte reovesi Sõmeru vallavalitsuse määruse madalaima reostusgrupi nõuetele." Prits lisab, et reovee puhastamise teenust osutab ettevõttele Rakvere Vesi AS.

"Esimese kategooria loomsed kõrvalsaadused viime Väike-Maarja jäätmekäitlustehasesse," räägib Prits. "Lisaks oleme tunnustatud teise kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõte."

Sõnniku viib Pritsu sõnul Ragn-Sells hoidlasse ning hiljem on see põldudel väetiseks. "Kuivkile, vanapaberi, papi ja ohtlikud jäätmed sorteerime eraldi konteineritesse olmeprügist lahus ning edastame need vastavatele jäätmekäitlejatele," lisab ta.

ASi Leibur tegevdirektori Ants Promanni sõnul on kogu jäätmekäitlus Leiburis korraldatud rangelt protseduuri järgi, lähtudes HACCAPi ja ISO standardist. "Meil on kehtestatud põhjalik jäätmekäitluse protseduur, samuti jäätmete kogumise ja likvideerimise plaan koos vastutavate persoonidega vastavalt Leiburis kehtivale kvaliteedisüsteemile," selgitab Promann. "Heitvesi ehk siis olme- ja tehnoloogiliste seadmete pesuvesi suunatakse meil settebasseini, kust see läheb edasi Tallinna kanalisatsioonivõrku." Promann kinnitab, et jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtestatud juhendile, mis arvestab Eestis kehtivaid seadusi.

"Ettevõtte territooriumil tekkivad jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse liigiti - näiteks papp ja paber, kilejäätmed, biolagunevad ning olmejäätmed, vanametall ja ohtlikud jäätmed," räägib Promann. "Need antakse jäätmekäitlusfirmale." Ta lisab, et Leiburil on leping Ragn-Sellsiga.

ASi Paljassaare Kalatööstus tehnikajuhi Kalle Karolini sõnul müüakse kalatöötlemisest jäävad tahked orgaanilised jäätmed, nagu luud, nahk, sisikond, karusloomafarmidesse söödaks. "Kui aga rääkida veest ja settest, siis on AS Tallinn Vesi reovee koostise näitajad ette andnud," ütleb Karolin. "Tagamaks nende nõuete täitmist, on Paljassaare Kalatööstusel oma reoveepuhasti, mis projekteeriti ja paigaldati 1989. aastal. Projekti autor ja seadmete tarnija oli Soome firma Pomiltek International OY."

Tootmisest tulev vesi läbib Karolini sõnul filtersõelad, millega eraldatakse suuremad osakesed . "Need osakesed sorteeritakse ja enamik külmutatakse," räägib ta. "Reovesi, mis on läbinud sõelad, satub ühtlustusmahutisse, milles toimub erineva pH-ga vee segunemine. Reovesi võib olla leeliseline või happeline, kuna kasutatakse mitmesuguseid pesuaineid."

Karolin räägib, et puhastusseadme põhiosa on flotatsiooniseade. "Flotaatori pindala on 28 m2, dimensioonitud vooluhulgale 50 m3 tunnis, kus mahutites reguleeritakse reovee pH koagulandi ja polümeeri lisamisega," ütleb ta. "Kemikaalide lisamisega flotaatoris saavutatakse sete ehk muda ning nõuetele vastav kanalisatsiooni minev vesi."

Karolin lisab, et Ragn-Sellsiga on sõlmitud leping sette väljaveoks reoveepuhastist. "Paremate tulemuste saavutamiseks reoveepuhastis oleme koostööd teinud Schöttli Keskkonnatehnikaga, ASiga Kemivesi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega," märgib ta.

ASi Võru Juust tehnikajuht Vahur Sikaste ütleb, et jäätmekäitlus on ettevõttes organiseeritud seaduses ette nähtud normidele vastavalt.

"Igal ettevõttel, kes käitleb jäätmeid, peab olema jäätmeluba või suurema piimatöötlusettevõtte puhul ka kompleksluba," kinnitab ta. "Reovee jaoks on meil olemas lõpp-puhasti. Orgaanilised tahked jäätmed antakse prügilasse ning kui on tekkinud midagi erilist, näiteks praaktoodang, anname selle loomasöödaks."

Vahur Sikaste lisab, et ohtlikud jäätmed antakse jäätmekäitlejale, vanaraud ja papp aga sorteeritakse eraldi. "Arendame hoogsalt sorteerimist, sest sorteerimata prügi hind võib alanud aastal oluliselt kallineda," tunnistab ta.

Reoveele esitatavad nõuded sõltuvad sellest, kas tööstusel on oma puhasti või soovitakse reoveed juhtida ühiskanalisatsiooni. Kui tööstus soovib ise oma reoveed ära puhastada, on vajalik vee erikasutusloa olemasolu, mille väljastab kohalik keskkonnateenistus.

Täpsemad reoveepuhasti ehitamise nõuded on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 2001. a 16. mai määruses nr 171 "Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded" ning reovee puhastamise ja heitvee suublasse juhtimise nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2001. a 31. juuli määrusega nr 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord".

Kui tööstus aga soovib oma reoveed juhtida ühiskanalisatsiooni, reguleerib vee-ettevõtja ja kliendi vahelisi õigusi ja kohustusi ühisveevärgi ning -kanalisatsiooni seadus. Kohaliku omavalitsuse kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga on määratud reovee maksimaalsed kontsentratsioonid, mida on lubatud ühiskanalisatsiooni juhtida, et vältida reoveepuhastussüsteemide kahjustamist. Kui tööstuse poolt ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ületab reovee piirnorme, peab tööstus rajama enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist eelpuhasti. Täpsemad nõuded sätestatakse reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel vee-ettevõtja ja kliendi vahelises lepingus.

Orgaaniliste tahkete jäätmete ehk siis teise nimetusega biolagunevate jäätmete hulka võivad kuuluda nii taimsed (jahu, saia-leiva, juurvilja jms jäätmed) kui ka loomsed (liha- ja kalajäätmed) jäätmed.

Põhilahend oleks muidugi selliste jäätmete liigitikogumine ja üleandmine kompostimiseks, st mitte edastada ladestamiseks prügilal. Liha- ja kalajäätmete kompostimine peab omama veterinaarameti tunnustust.

Eeldades, et segajäätmete hulka ei satu biolagunevaid jäätmeid, pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid jms, siis on segajäätmete nõuetekohane käitlemine praeguse korra kohaselt nende ladestamine prügilasse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:41
Otsi:

Ava täpsem otsing