Korter toidab, korter katab

Majandusminister Juhan Parts tõi rahva ette plaani, et pensionärid võiks saada kinnisvara tagatisel pensionilisa. Vara panditakse pangale või KredExile ning hüpoteegi vastu makstakse kord kuus raha. Hiljem tuleb pärijal laen tasuda või kinnisvara müüki panna. Omalaadne tagurpidi laen.

Äripäeva arvates on mõttel jumet, ent ka säravaimat ideed annab lihvida. Praeguse plaani kohaselt võib hakata omanikuta jääva kinnisvaraga tegelema KredEx või Riigi Kinnisvara AS. See pole siiski hea idee. Nii tekiks oht, et ühel hetkel kuhjub riigi kätte suur kogus kinnisvara. Riik pole aga kõige efektiivsem peremees ning selline seis võiks ohustada turu likviidsust. Sama töö võiks ära teha pangad ja kindlustusfirmad, keda sunnib efektiivsusele konkurents. Ja seda kindlasti ilma riigiasutuste garantiita, mis suurendaks toote kasumlikkust pankadele ja atraktiivsust pensionäridele, kuid kunstlikult, turgu moonutades ja tooks ühiskonnale rohkem kahju kui kasu.

Tõsi, lähemal ajal ei oota keegi kinnisvarahindade tõusu. See võib pankade entusiasmi ka veidi pidurdada. Samas tehakse niisuguseid plaane märksa pikemalt ette mõeldes. Tasuvusaeg on pikk, kuid see ei tohiks ühtki krediidiasutust üllatada. Tagatisrent pole SMS-laen, vaid soliidsete pankade äri.

Üks vastuväide on, et selline süsteem aitab vaid Tallinna pensionäre ning teisi eriti ei puuduta. Tallinna ja ülejäänud Eesti kinnisvarahindade vahe on tõepoolest suur. Siiski ei maksa kahtlustada Partsi soovis meeldida vaid Savisaare valijatele - pika aja jooksul ühtlustub ka hind. Pealegi pole korter ainus kinnisvaraliik, kinnisvara on ka maa ja mets.

KredExi juhataja Andrus Treier arvab, et üle "planeeritud vanuse" elavate inimeste riski võiks enda kanda võtta krediidiasutus. Arvestades, et see "oht" ähvardab ka KredExit, on tema seisukoht silmapaistvalt ennastsalgav. See on siiski mõistlikum kui jätta võlad pärijate kaela. Pealegi katab riski suuresti plaan piirata maksed 60 protsendiga tagatise turuväärtusest.

Tõsi, pahatahtlikul ja kahtlustaval inimesel võiks tekkida küsimus Partsi ettepaneku motiivide järele. Kui pangad tahavad klientidele uut teenust pakkuda ja kliendid seda kasutada, saavad nad sellega hakkama ka riigi abita. Kui Eesti vanurid soovivad aga pärandada oma vara järeltulijatele, miks peaks riik neid järsku vastupidises veenma? Või on lugupeetud ministri tegelik eesmärk hoopis tõmmata tähelepanu kõrvale madalatelt pensionitelt, kulutamata raha nende tõstmiseks?

Aga niimoodi küsiks tõepoolest vaid väga kahtlustav inimene.

Autor: ÄP