Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keskkonnanõuete täitmine neelab tootjate kasumist miljoneid kroone

Mariliis Pinn 30. jaanuar 2008, 07:25

Saastamise vähendamine kujuneb suurtootjate
esmaseks kuluallikaks, sest keskkonnanõuded muutuvad üha karmimaks.

Järjest enam saab üht või teist liiki toodangule turu leidmisel otsustavaks keskkonnaalaste ja tooteohutust kinnitavate sertifikaatide ning tunnistuste olemasolu, kirjutas Äripäev. Lisaks karmistuvad üha ka Euroopa Liidu keskkonnaohutuse tagamise normid ning suurenevad Eesti-sisesed saastetasud ja maavarade kasutamise tasud. Viimaste määr otsustatakse Eestis ja nende suuruse osas ei saa keegi euroliitu süüdistada.

Kõik see ei jäta ettevõtetele, kes kas tarbivad loodusressursse või paiskavad tootmise käigus keskkonda saasteaineid, valikut - keskkonnaohutuse tagamiseks on tarvis investeerida sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid summasid.

Nii lasub sellistel ettevõtetel, nagu Kunda Nordic Tsement, Viru Keemia Grupp, Nitrofert, Narva Elektrijaamad ja Eesti Põlevkivi, kohustuslike keskkonnainvesteeringute näol igal aastal palju suurem taak kui tööjõukulude suurenemine mõnekümne protsendi võrra. Juba kas või see, et valdavalt asuvad nimetatud ettevõtted Ida-Virumaal, näitab, et kõige suurem koormus keskkonnale lähtubki sealkandis tegutsevatest tootmisüksustest.

Ühed suuremaid saastajaid on energeetikaettevõtted. Nii lasub Narva ja Balti elektrijaamadel kohustus hiljemalt 2016. aastaks vahetada vanad tolmpõletuskatlad välja uute keevkihtkatelde vastu või varustada suitsugaaside puhastusseadmetega.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse- ja tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep märgib, et riigi üldine kohustus on vähendada õhuheitmete, sh ka kasvuhoonegaaside emissiooni hulka.

Viimastega on praegu sedasi, et Euroopa Liit vähendas seni Eestile kehtinud kasvuhoonegaaside (süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid ja metaan) emissiooni kvooti peaaegu poole võrra ja kuigi valitsus Euroopa Nõukogu sellekohase otsuse kohtus vaidlustas, tuleb meil lahenduse saabumiseni lähtuda tõsiasjast, et Eesti kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise kvoot on senisest 47% väiksem. Riigile kehtestatud kvoot on jaotatud ettevõtete vahel ning ettevõte, kes kvooti ületab, peab seda juurde ostma.

"On võimalus, et millalgi tulevikus hakkab ka teiste heitmete keskkonda viimisel selline kvootide süsteem kehtima, mis on mõnes mõttes loogiline," selgitab Raudsep. "Võidakse ju öelda, et saastamine pööratakse äriks, aga kuna olukord muutub kiiresti, võib see äri olla kord kasumlik, kord kahjumlik."

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum märgib, et praegusele suhteliselt edukale ajale vaatamata näevad keemiatööstuse ettevõtted eelkõige lähituleviku suuremaid probleeme Euroopa Liiduga liitumisel Eestile võetud kohustuste täitmises keskkonna valdkonnas.

"Need kohustused nõuavad suuri investeeringuid lühikese perioodi jooksul," tõdeb Meybaum. "Näiteks ASi Nitrofert investeerimiskohustus parima võimaliku tehnika rakendamisel nõuab sadu miljoneid kroone. Tähtaeg kukkus juba läinud aasta oktoobris, kuigi suurema osa tehnoloogiliste seadmete uuendamiseks oleks tarvis vähemalt nelja aastat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. January 2008, 07:25
Otsi:

Ava täpsem otsing