Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kilpkonn ujus üle 20 000 kilomeetri

30. jaanuar 2008, 11:50

Satelliidi abil jälitatud nahkkilpkonn
reisis 20 588 kilomeetrit Indoneesiast USAsse Oregoni. Tegemist on pikima
dokumenteeritud rännakuga, mille selgroogne mereloom nö omal jalal ette on
võtnud.

Nahkkilpkonnad (Dermochelys coriacea) on suurimad elavad kilpkonnad. Nad on maailma ookeanides laialt levinud. Neid on nähtud ujumas Argentina, Tasmaania, Alaska ja isegi Nova Scotia ranniku lähedal, kirjutas LiveScience.

Täiskasvanud nahkkilpkonnad rändavad perioodiliselt parasvöötmes asuvatelt toitumisaladelt troopikas asuvatesse paljunemispaikadesse.

Ameerika teadlased asutusest National Marine Fisheries Service (NMFS) jälitasid emast nahkkilpkonna, kes märgistati pesitsemisterritooriumil Indoneesias Uus-Guinea Jamursba-Medi rannikul, teekonnal tagasi toitumisalale Oregonis. Teda jälgiti 647 päeva jooksul, selle ajaga läbis ta teekonna, mis on enam-vähem võrdne poole Maa ümbermõõduga.

Kilpkonna teekond on uus jälgitud merikilpkonnade rekord, samuti on tegemist pikima vaadeldud teekonnaga, mille ükski mereselgroogne kunagi ette on võtnud.

Pikim mõõdetud aastane teekond on 64 000 kilomeetrit, mille läbis üks peegel-tormilind Uus-Meremaa ja Vaikse ookeani põhjaosa vahel edasi-tagasi lennates.

NMFSi poolt jälitatud nahkkilpkonn kuulus ühte kahest eraldi sigivast Vaikse ookeani populatsioonist. Eelnevad uurimused on näidanud, et sinna rühma kuuluvad kilpkonnad reisivad tavaliselt Filipiinide, Lõuna-Hiina mere ja Jaapani piirkonnas. Kuna nende rännuteele jääb palju erinevaid riike, peavad looduskaitsjad nende kaitsmiseks looma rahvusvahelisi ühendusi. Nahkkilpkonn kuulub Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punase nimekirja kriitiliselt ohustatud liikide hulka.

Kilpkonna teekonnast saab pikemalt lugeda ajakirjast State of the Worlds Turtles Report, artikli autorid on NMFSi teadlased Peter Dutton ja Scott Benson ning Indoneesia looduskaitsja Creusa Hitipeuw.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. January 2008, 11:50
Otsi:

Ava täpsem otsing