Teisipäev 27. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti esirikkad panevad oma raha laevastikku

Martin Hanson 31. jaanuar 2008, 00:00

Näiteks Tiina Mõis. "See on selline finantsinvesteering, ärge küsige enamat, ma firmas aktiivselt ei tegutse," on Mõis mõni aeg tagasi laevandusse rahapaigutamine kohta sõnanud. Talle kuulub osalus laevandusfirma Baltic Scandinavian Lines (BLS) valdusfirmas Pakri Marine Investments. Peale Mõisa kuuluvad BLSi omanikeringi ka kütuseärimees Heiti Hääl, tema vend Marti ning õde-venda Antti ja Liis Rammo.

Kas on tegemist uudse hobiga, kus laevade omamine kõrgemat taset näitab või on tegemist tõeliselt perspektiivika investeeringuga?

Mõned aastad tagasi rääkis Eesti Laevaomanike Liidu president ja Tallinki nõukogu esimees Toivo Ninnas, et Eesti on unikaalne riik selle poolest, et ei toeta oma laevandust ühelgi viisil.

"Tagajärjeks on olukord, kus Tallinki alused seilavad juba Läti lipu all ja need mõned kaubalaevad, mis Eesti Merelaevandusel veel alles, Euroopa vetest kaugemale ei jõua. Praegu moodustab Eesti laevastik vaid 0,2% Euroopa laevandusest, Euroopa aga kontrollib 40% maailma laevastikust," rääkis Ninnas.

Olukord ei ole muutunud. "Laevandusäri ning logistika on maailmas vägagi perspektiivikas. Transpordisektor on maailmas üks arenevamaid harusid," ütleb Heiti Hääl.

Tallinki ühe omaniku, Kalev Järvelille sõnul on Rootsi-suunalised kaubaveod pärast ühinemist Euroopa Liiduga kahanenud. "Tegu on langeva turuga," märkis Järvelill.

Hääl seda ei usu. Ütleb hoopis, et nende viimase kahe aasta numbrid sellelt liinilt on tõusvad ega näita kindlasti selle liini jahtumist.

Transiidiärimees Anatoli Kanajev ütles aripaev.ee-le, et pärast rasket 2007. aastat mängivad sel aastal transiidis pearolli mereveod ja konteinerid.

Arco Vara omanikud Arti Arakas ja Richard Tomingas ostsid 2006. aastal asutatud Euro Shippinguga Silja Line'i tütarfirmalt SeaWind Line laeva Star Wind, mis nimetati ümber Vironiaks. Mehed on väitnud, et see ei jää ainsaks laevaks.

Arti Arakat kommentaaride saamiseks tabada ei õnnestunud, ka partner Tomingas tõrjus küsimused. "Mina ei ole õige inimene kommenteerima suundumusi laevanduses. Tegelen igapäevaselt enda põhitööga Arco Varas," sõnab Tomingas.

Endine Eesti suurima metsanduskontserni Sylvester omanik ja nõukogu esimees Mati Polli on samuti siirdunud laevandusse. Polli osalusega valdusfirma Navi Shipping ostab Saksamaalt kaks uhiuut konteinerlaeva, investeerides selleks kuni miljard krooni.

Hamburgis J. J. Sietase laevatehases 2009. aasta lõpuks valmivad jääklassi alused on 167 meetrit pikad ning võtavad pardale ligi 17 000 tonni kaupa. Kuna Navi Shippingu uutel laevadel on jääklass, soovitakse neile rakendust leida eelkõige Põhja-Euroopas või Põhja-Ameerikas.

Mati Pollit kommentaari saamiseks tabada ei õnnestunud.

Toivo Ninnas, "vana kala" laevandusäris, Tallinki nõukogu esimees
Maailma laevandusäri on äärmiselt tundlik majandustsüklitele. Tegemist on seinast seina liikuva äriga, kus ebastabiilsust ja konkurentsi on palju. Ma ei tea kõiki eestlasi, kes on laevu soetanud, kuid nende hulk ja laevade suurused ei anna küll alust arvata, et saaks ajada suurt kaubandusäri. Pigem on tegemist kummaliste investeeringutega. Peamine mure on see, et meil ei ole konteinerlaevu, suured konteinerlaevad on suund, kuhupoole maailm liigub.

Rahvusvahelisse laevandusärisse meil asja ei ole, sest sealsed mahud ning logistilised vajadused on meie jaoks liiga võimsad. Kindlasti Hiina ja Eesti laevanduslepe elavdab Eesti laevandust, kuid mitte meie laevade abiga.

Raivo Vare, transiidiekspert
Arenev valdkond. Läänemere ruumis kasvab laevandus väga kiiresti ja vaba raha otsib alati kasvavaid turgusid. Tegu on kalli lõbuga, aga marginaalid ja tootlus olenevad sellest, kui heasse segmenti satutakse, millist kaupa veetakse, mis liinidel jne. Seal on väga suured vahed. Kahjuks ei tea kõnealuste liinide kohta midagi kosta.

Joakim Helenius, investeerimispankur
Laevandusse investeerijad võtavad aluseks arvamuse, et globaalne transiit jätkab oma kiiret kasvu. Tegemist oli kuni viimase ajani vägagi populaarse arvamusega, sest rahvusvahelised kaubaveod kallinesid tugevalt. Põhjuseks nõudlust ületav pakkumine, mis andis laevaomanikele suuri kasumeid.

Sel aastal on aga kaubaveod vähenenud umbes 40%, sest inimesed kardavad maailmamajanduse jätkuvat jahenemist. Kuid keegi ei tea, mis tegelikult juhtuma hakkab. Minu arvamus on, et pikaajaliselt on tegemist hea ja kasumliku investeeringuga, lühiajaliselt aga ei saa tulemused olla head. Nii-öelda sügavate taskutega investoritel ei muutu midagi, spekulandid hakkavad aga vaeva nägema, et ots otsaga kokku tulla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing