Väikefirmade kuldaeg saab ümber

"Gasellid peavad vähemalt korraks peatuma, ringi vaatama ning mõtlema, kui kiiresti ja missuguses suunas jooksmist jätkata," ütles Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse dotsent Anu Reiljan ning soovitas senisest põhjalikumalt mõelda sellele, kes üldse on need, kelle pärast me jookseme ja mida nad meilt praegu ning edaspidi ootavad.

Nii nagu võis ootuspäraseks pidada gasellide arvu ülikiiret kasvu 2004.-2006. aasta andmete põhjal, võib Reiljani sõnul üsna kindlalt eeldada, et paari järgmise aasta jooksul on pilt hoopis teine. Kindlasti on gasellide arv märgatavalt väiksem, kuid veelgi suuremaid muutusi võib eeldada tegevusvaldkondades, mis järgmistes edetabelites liidripositsiooni tagavad.

"On üsna tõenäoline, et järgmises edetabelis on vaid mõni üksik ehituse, ehitusmaterjalide tootmise või kinnisvaraäriga seotud ettevõte, kui neid sellesse nimekirja üldse kvalifitseerub," prognoosis Reiljan.

"Ilus aeg oli!" õhkas elamuehituse kuldaegu meenutades Ülenurme Investeeringud OÜ üks omanikest Alan Uibo, kelle lennutas Gaselli TOPi etteotsa just mõõdutundetu kinnisvarabuum. Päris mustades värvides Uibo asja siiski ei näe, sest firma suutis aastatega soliidselt likviidsust koguda.

"Lähemad paar aastat on siiski rasked. Kindlasti tuleb pankrotte ja kõige raskem on neil, kes on oma äri 100 protsenti panga rahaga püsti pannud," arvas Uibo.

Ülenurme Investeeringud on oma seljatagust kindlustanud strateegiamuutusega - põhitegevuseks pole enam ost-müük, vaid rendipindade arendamine. "Võib-olla tuleb ka tootmisega tegelema hakata, aga sellest võimalikust tootmisest räägiks siis, kui sellega Gaselli TOPis oleme," muheles Uibo.

Probleemidega vaatab tõtt ka Paju Talu Kaubandus OÜ, kellele tõi edetabeli seitsmenda koha omatoodetud sealiha jaemüük. Üsna prognoosimatult käituva turu tuuled on sellegi firma jalge alt läbi puhunud ning pärast pronksiööd on ettevõte omaniku Toomas Tõntsi sõnul keerulise turusituatsiooni tõttu sunnitud sealiha tootma alla omahinna. "Me viskasimegi sõpradega nalja, et antakse üle suur auhind edusammude eest, aga praegu vaatad, kuidas üldse ellu jääda," naeris Tõnts.

"Praegu proovitaksegi järele, kellel tootjatest on paksem rasvakord ja kes kauem vastu peab," rääkis Tõnts. Paljud sealihatootjad ongi tegevuse lõpetanud, aga seda, et siga Eestimaalt kaoks, Tõntsi sõnul karta ei tarvitse. Samas toovad halvad ajad kitsaskohti välja, mida headel aegadel tähelegi ei pane. "See korrastab ettevõtmist ja paneb mõtlema, kuidas kõige optimaalsemalt majandada," lisas ta.

Talupidajast koha võrra ettepoole platseerunud E-Kindlustus Kindlustusmaakler ASi tegevjuht Risto Rossar soovitas ettevõtetel kriitiliselt üle vaadata oma äritegevusega või selle katkemisega seotud riskid. "Kui auto kindlustamata jätmisega kaasnev risk on piiratud auto hinnaga, siis äritegevusega seotud riskide maksimaalne kahju on tihtipeale väga suur," märkis Rossar.

Kuigi gasellide elu läheb jahtuva majanduse tõttu keerulisemaks, prognoosivad ülikoolide teadurid neile edukat tulevikku, mille nimel tuleb aga kõvasti pingutada ning muutunud turusituatsiooniga kohaneda.

Tallinna Tehnikaülikooli väikeettevõtluse õppetooli juhataja Juhan Tederi sõnul toimub enamiku kiiresti kasvavate ettevõtete puhul kiire kasv aasta või paari jooksul, sellele järgneb rahunemine.

Kasvutempo aeglustumises pole aga midagi traagilist. "Kasvu kohta on väidetud, et kasv, nagu tuligi, on hea teener, aga halb isand. Plahvatuslikku kasvu, kui äritegevus laieneb planeeritust kiiremini, tuleb vaadata pigem skeptitsismi kui juubeldamisega," hoiatas Teder ja lisas, et mõnigi kord on kiire kasv saanud saatuslikuks, kuna ohustab firma tasakaalustatud arengut mitmes valdkonnas: finantseerimises, tootmises, turunduses ja personali arendamises.

Mis aga saab tänases nimekirjas olevatest gasellidest, kas nende elu läheb raskeks?

Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse dotsendi Anu Reiljani hinnangul muutub osas valdkondades eluolu märgatavalt keerulisemaks. "Nõudluse kiire kasvu perioodil jäetakse sageli tagaplaanile kvaliteet. Julgen arvata, et mõnedel juhtudel ei suudetagi kvaliteetset ja konkurentsivõimelist toodet-teenust pakkuda, sest puudub vastava kvalifikatsiooniga tööjõud," nentis Reiljan.

Oluliselt rohkem soovitab ta hakata pöörama tähelepanu turundusele, sest klient ei pruugi ettevõtjat enam ise üles otsida.

Teder viitas sellele, et Äripäeva kokkuvõtted näitavad samas, et üldjoontes on gasellidel edaspidigi hästi läinud. Sama kinnitavad ka rahvusvaheliste uuringute üldistused - ettevõtted, mis on suhteliselt ruttu pärast rajamist läbinud kasvuperioodi, kukuvad läbi teistest väiksema tõenäosusega.