EL avas kosjakontori väikeettevõtetele

Rute sõnul peaks loodav võrgustik olema Eesti ettevõtetele toeks ja abiks. "Toetus ja nõuanne on ettevõtetele käeulatuses. Loome võrgustiku, mis on füüsiliselt olemas," lisas ta.

Rute loetles loodava võrgustiku kasu Eesti ettevõtetele: võimalus tulla Euroopa turgudele, innovatsiooni toetamine, tehnoloogia siirde toetamine, Euroopa Komisjon soovib võrgustikku kasutada otsese tagasiside saamiseks, näiteks seaduste muutmisel, Euroopa programmide tutvustamise, võrgustiku liikmete koolitamise.

Ühtlasi märkis ta, et võrgustiku tegevus ei kattu EASiga, pigem toetab seda. "Võrgustik on Euroopa suurim ja kõige laiemale ulatuv," tutvustas Rute.

Igas regioonis luuakse sidemed selle regiooni kõige olulisemate esindajate ja organisatsioonidega. "Eestis on selleks EAS ja teised organisatsioonid, kes rakendavad meetmeid ettevõtete huvides. Võrgustiku teenustepakett on muljetavaldav, võrgustik ise koosneb konsortsiumidest," rääkis ta.

Võrgustiku iga regiooni kohta on moodustatud konsortsium ning sel on kokku üle 500 liikme erinevate organisatsioonide ja agentuuride näol. Võrgustiku heaks töötab umbes 4000 inimest.

Rute sõnul laieneb võrgustik EList väljapoole. Koostööd jätkab näiteks Venemaa, liituvad ka Norra ja Island, kuid võrgustiku põhifookus on Euroopa Liidul ja Euroopa riikidel. Rute sõnul laieneb võrgustik EList väljapoole.

Euroopa Komisjon näeb võrgustiku vajadust info saamisel ja selle tagasiside funktsioonis. Rute avaldas lootust, et võrgustik hakkab silma paistma seaduste väljatöötamise ajal.

Maive Rute ütles, et Eesti ettevõtlus paistab silma e-lahendustega, mis lihtsustab asjaajamist, kuid ettevõtete puuduseks on vähene tähelepanu visioonile ja tulevikustrateegiatele.

"Vanemates Euroopa Liidu riikides bürokraatia keerulisem. Meil toimib kõik ühe portaali kaudu. Eesti e-valitsuse lahendused lihtsustavad ka ettevõtete tööd ning sellega paistab Eesti silma," rääkis Rute.

"Meie ettevõtted saavad kasu Eesti dünaamilisest arengust ja vähem reguleeritud majanduskeskkonnast. Euroopas on ka teisi kiire kasvuga piirkondi, kuid Balti riigid paistavad kiire majanduskasvuga eriti hästi silma," ütles ta.

"Viimase aja trend on rõõmustav - meie väikeettevõtted otsivad koostööd rohkem, kuid julgustaks neid veel suuremale koostööle. Suuri mahte ei suuda üksinda toota," märkis ta ning lisas, et ettevõtjad kasutaksid võrgustikke, kontakte, et läbi nende leida partnereid.

"Minu hinnang on, et suurimaid probleeme Eesti ettevõtluses on sobivate oskustega inimeste leidmine ja nende hoidmine. Insenere ja spetsiifilisi teadmisi on vähe," rääkis Rute.

"Eesti haridussüsteem pole kohandunud uutele vajadustele," märkis Rute ja ütles, et kes tahab areneda, peab investeerima arendusse. "Innovatsioon ei puuduta ainult kõrgtehnoloogiat. Tänane arendustegevuse tase Eestis on Euroopaga võrreldes madal, kuid kasvuprotsess on hea. Paistab, et Eesti jõuab Euroopa keskmisele tasemele kiirelt ehk lähema 10 aasta jooksul järele."