Oo, Ben, päästa meid ära kurjast!

USA keskpanga jaanuari lõpu tegevus on olnud erakordselt äkiline - üleeile alandati baasintressimäära kolmele protsendile, kaheksa päeva varem hädaabinõuna aga 4,25-lt protsendilt 3,5-le. Nii jõulist monetaarpoliitikat pole aetud juba 1990. aastast.

Poolepunktine pankadevaheliste üleöölaenude intressimäära langetamine kolmapäeval klappis ka enamiku Bloombergi küsitletud spetsialistide ootusega. Samas lugesid turuosalised Fedi avaldusest välja vihje, et intressikärbetega pole veel lõpule jõutud, sest keskpank teatas, et majanduskasvu aeglustumise riskid on endiselt õhus.

Need otsused võtavad veidi hoogu maha kriitikanooltelt, mida investorid ja majandusteadlased on alates augustist Fedi pihta tulistanud. Toona pidas Bernanke juhitav kolleegium suurimaks riskiks inflatsiooni.

"Nüüd, kui jutt ja tegevused on koordineeritud ning liigutused agressiivsed, on ükskõik kellel raske öelda, et Fed ei kontrolli mängu," kommenteeris Lehman Brothersi USA ökonomist Ethan Harris.

Chicagos noteeritud futuuride järgi usuvad kauplejad, et Fed viib intressimäära aasta keskpaigaks 2,25 protsendile.

"Fed on jõudnud arusaamisele, et nad panid liialt rõhku inflatsiooni kontrolli all hoidmisele," rääkis endine USA keskpanga nõukogu liige Lyle Gramley.

"See on juhtum, kus Bernanke mõistab, et tal on vaja näidata väga kindlat juhtimisstiili," lisas Gramley.

Fedi üleeilne otsus sündis kõigest paar tundi pärast valitsuse avaldatud numbreid, mille järgi USA majanduskasv küündis neljandas kvartalis kõigest 0,6 protsendini. Kolmandas kvartalis oli näitaja 4,9%.

"See peaks majandussurutise vältimiseks ja stabiilse kasvuga rajale tagasisaamiseks olema väiksemagi õnne korral piisav," arvas Gramley, kelle prognoosi kohaselt jääb üleeilne kärbe viimaseks.

Isegi kui krediidikriis leevendubki ja majanduslangus suudetakse ära hoida, võib ometi hakata ebameeldivaid signaale mujalt tulema.

"Föderaalreserv võib tulevikus silmitsi seista keeruliste probleemidega, sest majandusraskusi ja krediidikriisi ohjavad otsused võivad niigi pehme dollari jaoks tekitada uusi raskusi," märkis USA endine rahandusminister Robert Rubin.

USA keskpanga tegutsemine ja üleüldine börsimelanhoolia on üles vedanud valitsusvõlakirjade hinnad. Kaheaastase hoiutähtajaga Saksamaa valitsusvõlakirja hind on jaanuaris näidanud viimase kolmeteistkümne aasta suurimat tõusu. Hinna kerkimist on tagant tõuganud ka Saksamaa detsembri jaemüüginumbrite ootamatu vähikäik.

"Kasvu toetavad langevad aktsiad," rääkis Credit Agricole'i investeerimisüksuse võlakirjastrateeg Orlando Green Bloombergile. USA kvaliteetaktsiate liikumisi kajastav Dow Jonesi tööstuskeskmine tegigi jaanuaris viimase kuue aasta sügavaima kukkumise.

"Turud nõudsid 50 baaspunkti suurust intressimäära alandamist. Fed tallab turuootustele vastavat rada," lisas Green.

Võlakirja hinnaga vastassuunas liikuv tootluseootus kukkus Saksamaa kaheaastase valitsusvõlakirjal 3,4 protsendile.