Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Priit Perens - Stressi kaudu tähtede poole

Gert D. Hankewitz 01. veebruar 2008, 00:00

Kui Priit Perensiga kohtumist soovin, on Hansapanga pressiesindaja skeptiline - hästi kiired ajad, vabandab ta, kuid lubab asja uurida. Mõni minut hiljem heliseb aga telefon ning kohtumine saab kalendrisse teisipäevase päeva veerand viie alla märgitud.

Et Hansapanga n-ö vana juht Priit Põldoja kabinetti veel ära koristanud pole, peame istet võtma ühes mitmest koosolekuruumist.

Lühike mees, kuldkell käel ning soliidne õllekõht ees, istub vastaspool lauda. Mehe jutt on sorav, kuid kohati ka katkendlik ja vahel on isegi raske mõista, mida ta nüüd täpselt ütles.

"Ma ei ole harjunud olema avaliku elu tegelane. Kui ma poes käin, ei tahaks ma, et inimesed mind ära tunneksid," selgitab ta, põhjendades samal ajal, miks panga pressiesindaja vestluse juures viibib.

Mehe sõnul on just taoline kinnine iseloom põhjuseks, miks ta pärast ülikoolis majandusküberneetika eriala lõpetamist mõnda aega Viru hotellis programmeerijana töötas - et inimestega suhtlemine miinimumini viia. "Arvutiga tegelesin sellepärast, et ei peaks inimestega eriti palju tegelema," lisab ta. Muide, teine valik enne ülikooli oli Perensil keemia, kuid kuna ühel olümpiaadil põhjustas ta väikese plahvatuse, mille käigus tsipake ohtlikke kemikaale õhku paiskus, otsustas ta majanduse kasuks.

Arvutid ja Perens paistsid ka omavahel päris hästi läbi saavat ning nagu loo peategelane märgib, kaalus ta programmeerija erialale jäämistki. "Mingi aeg enne netimaailma oli aga periood, kus see maailm käis alla ning siis tundus pangandus väga huvitavana," räägib ta ning valgustab taustaks, et just sel hetkel tegi ka kunagine Sampo Panga juht Härmo Värk talle ettepaneku Eesti Investeerimispanga palgale tulla. "Mõtlesin, et on suhteliselt lihtne: turgude hinnad kujunevad ise ja sina pead nende hindade vahel vaid manipuleerima. Praktikas avastasin aga, et kui turul on hinnad samad, siis see mees, kellega ma olin õlut joonud, andis parema hinnaga deposiite," meenutab Perens tarkusetera, et parem pole mitte inimestest eemale hoida.

Mida aeg edasi, seda enam sukeldus Perens panganumbrite maailma, kuid samas ei pea mees end siiani pankuriks, vaid pigem finantsjuhiks. "Olen defineerinud ennast pigem kui finantsjuht, ise. Tresooris (Investeerimispangas - toim.) tegin panga enda rahade haldust, Optiva Pangas ja Sampos olin finantsjuht, NRG Energys olin finantsjuht," paljastab ta ning üllatab kiirelt mõttega, et äkki on uus amet ka tema ebakompetentsuse piir. "See ei tähenda, et ma kardan, et sel kohal hakkama ei saa. Mitte seda," lisab ta kiiresti juurde ning lausub, et eks palju sõltub ka sellest, kuidas asju delegeerida.

"Ma ei taha olla militaarse asutuse juht," selgitab mees, kuid lisab, et see ei tähenda, justkui puuduks majas igasugune kontroll. Kui ülesanne ikka on antud, on see eelduseks, et asi lahendatakse. "Juhi ülesanne on võimaldada inimestel täita eesmärke, mis neile antud, mitte tema eest tegema minna neid asju. Mina pean andma väärtushinnangud ja võimalused, olen võimalustelooja."

Uurin, kui tähtis on pangajuhile raha olemasolu ning kas elus on ka nappust tuntud. "93. aastal kindlasti mängis raha rolli. Mingist hetkest see pole olnud tähtsaim, kuna on valikuid olnud. Kui on midagi teha, on ka mingi raha olemas. Ma pole kunagi pidanud raha pärast ühtegi otsust tegema," ütleb ta väljapaistva tagasihoidlikkusega.

Pärin julgelt juurde, et kas pangale, mille klientide seas on inimesi, kes teinekord igat senti loevad ja kelle elus mõnikord puudust ette tuleb, ei sobiks paremini juht, kes on kogenud nii rikkust kui ka vaesust. "Seal on omad ohud. Minu jaoks on inimeste seas, kes on olnud vaesed, kaks äärmust: Inimesed, kes on olnud raskes situatsioonis, kipuvad laristama või siis koonerdama. Võib-olla teen liiga. Võib-olla on vale vastus, aga kipun nii arvama," vastab mees.

Eelpool mainitud delegeerimise teemat uuesti üles tõstes, sõltub Perensi sõnul sellest otseselt ka see, kui stressirohkeks uus töökoht kujuneb. "Priit Põldoja on naljatledes öelnud, et kõige rohkem jookseb ettevõttepanganduse juht, ehk mina," sõnab ta väsinud muigega.

Et pinged liiga suureks ei kasvaks, üritab ta Tallinnas olles iga õhtu jõusaalis käia. Teinekord istub aga maha ning kritseldab joonistusi või teeb perele süüa. "Kaks kolmandikku teen süüa mina," uhkustab peaaegu doktorikraadi saanud Perens ning räägib, kuidas toidud ei tohi liiga teravad tulla. "Poes müüdavate tšillipiparde tšillisus on väga erinev. Tähendab, et võid kogemata üle pingutada, siis ei saa süüa. Mina saan, aga teised ei saa," üllatab ta kokandusteadmistega.

Kui aga peadirektori ametikoht pinget enam ei paku, tahaks 43aastane mees natuke puhata. "Olen mõelnud, et äkki varahaldus võtab mind endale fondihalduriks. Vana inimene on näinud üles- ja allaminekuid ning oskab vara hinnata. Või siis privaatpanganduse halduriks," vastab ta ka ühtlaselt küsimusele, milline võiks olla rahulikum töökoht Hansapangas.

Oma pika ajaloo jooksul on Hansapank Eesti näinud mitmeid juhte. Varsti ametisse astuv Priit Perens on selles järjestuses seitsmes mees, kes finantsasutuse Eesti haru ohjad üle võtab.

Et kellelegi ei jääks arusaamatuks, selgitan, et tegemist pole mitte ASi Hansapank juhatuse esimeestega, kelleks praegu on Erkki Raasuke ning kelle hallata terve grupp, vaid ainult nende inimestega, kel õigus sekka rääkida Eesti haru tegemistes.

Nii on sel kohal olnud varem ka Indrek Neivelt, kes sammus peadirektori kingades 1996. kuni 1998. aastani. Hea majandusliku vaistuga tegelane pole pangandusest kaugele läinud ning on praegu Peterburi Panga nõukogu esimees. Neivelti koha võttis pärast tema lahkumist üle Mati Jostov, kes oli küll vaid kohusetäitja ning kellest hiljem sai Eesti Põlevkivi juht. Jostov hukkus autoõnnetuses mõni aasta tagasi.

1999-2001 aastani oli uhke panga direktoriks Raul Parusk. Moskva Riikliku Ülikooli majandusteaduskonnas õppinu jätkas rootslastele kuuluvas pangas ka siis, kui Andres Liinat tema koha üle võttis. Pärast pankuri karjääri jõudis ta olla vahepeal ametis Kanadas ning ka Urmas Sõõrumaa alluvuses.

Nüüdse turismiärimehe Liinati vahetas omakorda välja aga Erkki Raasuke - praegune juhatuse esimees, nagu mainitud. Kui viimane sai pakkumise aste kõrgemale tõusta, võttis umbes nädala pärast lahkuv Priit Põldoja tema ülesanded üle, nagu varsti omakorda teeb seda seitsmes mees Priit Perens.

Mida tema kohta öelda võib, on see, et ta on finantsvaldkonnas kindlasti professionaal ja väga tark inimene.

Tal on kindlad oma arvamused, mida ka julgelt väljendab, kuid see ei tähenda, et ta oleks inimene, kes konflikte naudiks. Ta on kompetentne argumenteerija, kuid oskab ka teisi inimesi kuulata.

Ah, nüüd teeb tagasi jah: Kui 1995. aastal kirjutati minust sellist lugu, lasin temal minu kohta anda sellist kommentaari.

Mida tema kohta öelda ikka oskan. Tunneme üksteist ülikooli esimesest kursusest alates. Elasime ühes toas. Ta on sihikindel inimene, ei õpi ega loe midagi niisama, vaid peab selle endale selgeks tegema.

Viimasel ajal teda tihti ei näe, kuid sõprus polegi selline asi, et peaks nokkapidi koos olemas. Põhiline on, et tead, et selline inimene on sul kuskil olemas.

Priit on väga teotahteline ja suurte kogemustega tark inimene. Juhina väärtustab nii töötajaid kui ka ärilist tulemust ja on erinevates olukordades jalgade maas.

SEBsse kutsuda pole teda kunagi õnnestunud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing