Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    BSA: Eestis lokkab piraattarkvara kasutus

    Piraattarkvara vastu võitleva ülemaailmse organisatsiooni BSA uuringu järgi on Eesti ikka esirinnas äärmiselt kõrge piraattarkvara kasutusprotsendiga. "Eestile kui maailma üheks juhtivaks e-riigiks pürgijale ei tee selline olukord au, sest piraattarkvara osakaal on vaatamata heale majanduskasvule vähenenud võrreldes 2003. aastaga vaid 2%," kommenteeris teemat riigikogu liige Hannes Astok.
    Lisaks märgib raport ära meil laialt kasutatavad FTP-serverid, milles liiguvad filmid, muusika ja programmid. Elion sulges oma FTP, kuid STV ja teised ei ole sellega kaasa tulnud ning kiirete ühenduste kaudu liigub tuhandeid piraatprogramme. Politsei sõnul jälgitakse FTP-servereid pidevalt ning mitu uurimist on käsil.
    ELis jääb IT-firmadel piraattarkvara kasutamise tõttu igal aastal teenimata 110 miljardit krooni. "Kuigi nii Eestis kui ka kogu Euroopas on protsessid positiivsed, on veel palju teha, et piraattarkvara levikut ja kasutust piirata. Nii riik kui ka ärikojad ja ettevõtted peavad selle vastu võitlema," mainis BSA üleilmse organisatsiooni president Robert Holleyman.
    "Riik peab tõhustama autoriõiguste järelevalvet politsei, maksuameti ja autoriõiguste kaitse organisatsioonide koostöös. Iga piraattarkvara kasutaja peab teadma, et tema seadusevastasele tegevusele järgneb karistus," sõnas Astok. "Kuna aga pidevalt suureneb niikasutajate kui ka arvutite arv, siis ei muutu tegelik protsent väiksemaks," lisas ta.
    Eesti kohta nimetab uuring, et 2006. aastal jäi Eesti IT-firmadel saamata 160, aasta varem aga 180 miljonit krooni.
    BSA Eesti juht Kaido Uduste meenutas STV juhtumit, kus esitati kriminaalsüüdistus. Kontrollimisel leidis politsei, et ettevõtte tööarvutites kasutati piraattarkvara. "Kohtus jäi STV süüdi ja teda trahviti 70 000 krooniga," rääkis Uduste. Tarkvara õiguste omanik algatas tsiviilasja ja nõudis sisse umbes 400 000 krooni. "STV kohta tuli politseisse piraattarkvara kasutamise kohta avaldus, mida kontrollima mindi. Juhuslikke kontrolle me ei tee," rääkis Uduste.
    STV juht Oleg Balan loobus Äripäevale asja kohta kommentaare andmast.
    Rain Laane, Microsoft Eesti juht
    Tarkvarapiraatlus Eestis kaob ja muutub vaid põlvkondade vahetusega. Protsent langeb, kui hakatakse mõistma, et tarkvarapiraatlus on intellektuaalse omandi räme vargus. Aga seda tuleks hakata õpetama juba maast madalast. Koolis peaks olema selge, et pinginaabri kirjutatud luuletust ei tohi võtta ja enda nime all esitada. Kindlasti on meil asjad paremad kui varem. Ettevõtted kasutavad uusi kasutusrendi- ja liisingumudeleid legaalse tarkvara soetamisel, hinnad on samuti langenud.
    Tarkvarapiraatlust saab pärssida asutusi kontrollides. Kuid kõiki kodusid ja ettevõtteid ju läbi käia ei saa.
    Sulev Sisask, Ordi omanik ja juht
    Ma ei ole ehk kõige õigem inimene seda teemat kommenteerima, kuid kindlasti müüme me arvuteid nii koos operatsioonisüsteemiga kui ka ilma. Pole tegelikkuses ju meie asi, kust klient oma tarkvara võtab. Võib öelda, et litsentside puhul on probleeme pigem riigiasutustega, kes kas ei saa või ei taha aru saada litsentsides lubatud ja mitte lubatud tegevustest. Erafirmadega seda muret ei ole.
    Hannes Astok, riigikogu liige
    Erakordselt taunitav on piraattarkvara kasutamine ettevõtluses, kus varastatud toodete kasutamisega teenitakse kasumit ja luuakse endale põhjendamatu konkurentsieelis. Eesti peab senisest märksa otsustavamalt võitlema piraattarkvara kasutamise vastu nii ettevõtetes, avalikus sektoris kui ka kodukasutuses.
    Teen kõigile piraattarkvara kasutajatele ettepaneku vabatahtlikult lõpetada oma seadusevastane tegevus ning asuda ausa arvutikasutuse teele. Ainult see võimaldab vältida tõsiseid probleeme.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.