Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Islandi börsikuningad finantstormis

Sirje Rank 04. veebruar 2008, 00:00

Isiklik vara sulab ning firmades, kuhu viikingid oma rahaga sisse on tunginud, käärib umbusk ja vastupanu.

Üldjoontes on edu valem välja näinud nii, et laenurahaga ostetakse end firmadesse sisse ning võetakse siis selle vara tagatisel uusi laene uuteks ostudeks. Mudel töötas hästi, kuni laenuraha oli odav.

"Islandi pangad on ühed suurema võimendusega pangad maailmas ja praeguses laenuturu keskkonnas saavad kõige enam peksa just suurima võimendusega pangad ja riigid," ütleb Danske Banki ökonomist Lars Christensen.

Lisaks on islandlaste varad valdavalt Skandinaavia ja Suurbritannia jaekaubanduses, finantssektoris ja kinnisvaras, mis ei ole praegu ka just parim kombinatsioon.

Isikliku vara poolest on seni kõige paremini läinud Islandi rikkaimal mehel Thor Björgólfssonil, kes on aastast 2005 ka ajakirja Forbes maailma rikkaimate pingeridades.

Nagu ta ise hiljuti ühes intervjuus ütles, on ta viimastel aastatel 31 miljardi Eesti krooni eest varasid realiseerinud ning suurema osa äritegevusest 300 000 elanikuga saareriigist välja viinud. "Mul pole mingit pistmist Islandi olukorraga," ütles ta.

Samas jäi ta äsja kaotajaks võimuvõitluses Soome pensionifondidega sidefirmas Elisa, kus islandlase firma Novator on 11,48 protsendiga suurim osanik. Björgólfsson nõudis suuri ümberkorraldusi, et firmasse investeeritud 7,8 miljardit krooni suuremat tulu tooks. Aktsionärid keeldusid aga riskiretkele kaasa tulemast ning asusid "kaaperdamise" vastu ringkaitsesse.

Soome pensionifondid on rahul mõõduka tootlusega, Björgólfsson aga on oma raha teinud just julgelt riskides. Viimased finantsturgude tormid on aga siiski temagi aktsiaportfelli väärtusest veerandi minema pühkinud, rehkendab Svenska Dagbladet.

Oluliselt halvemini on läinud vendadel Gu?mundssonidel, kelle börsifirmade väärtus on 24 miljardilt Eesti kroonilt enam kui poole võrra vähenenud ning kelle investeerimisfirma Exista teatas äsja 2007. a viimase kvartali suurest kahjumist.

Exista on 20 protsendiga osanik ka Soome Sampos. Soome ja Rootsi lehed spekuleerivad juba, et äkki on rahalistes raskustes Exista sunnitud osaluse müüma. See annaks Sampo juhile Björn Wahlroosile võimaluse Islandi investorist lahti saada ja võiks olla plussiks, kui Sampo sihib Rootsi valitsuse osalust Nordea pangas. Alalhoidlikud rootslased vaatavad samuti islandi uljaspeadele kõõrdi. Ent Sampo võib teatada ka priske dividendi maksmisest.

Jaanuaris 40. sünnipäeva tähistanud Jón ?sgeir Jóhannesson on miljardeid kaotanud üksi oma investeeringutelt Briti jaekaubandusse ning FL Groupi, mis müüs hiljuti kahjuga poole oma osalusest Finnairis. Sealgi käis Soome ja Islandi investorite vahel äge maavõistlus.

Taani leht B¸rsen rehkendab, et Briti jaekaubandusturu langus on Jóhannessoni investeerimisfirma Baugur osaluse väärtust näiteks Debenhamsis kärpinud 2,8 miljardi krooni võrra. Svenska Dagbladet arvutab, et oktoobrist on mehe aktsiaportfell sulanud 18 miljardilt kroonilt 8,5 miljardile.

Bauguri tegevjuht Gunnar Sigur?sson on siiski optimistlik ja kinnitab B¸rsenile, et mingeid matusemeeleolusid ei ole. "Finantskriis annab meile hoopis paremaid võimalusi ostuks kui müügiks," ütles ta. Nii on Bauguri plaan tõugata Wal-Mart viie aastaga maailma suurima jaemüüja kohalt endiselt jõus. Selleks tuleb tasa teha nii umbes kümnekordne vahe.

Suure võimendusega Islandi pankadele on Skandinaavia meedia viimased nädalad kadu ja hävingut kuulutanud, sest just seda liiki ärimudelid on tänases finantsturgude tormis kõige suurema surve all.

Nii oodati huviga läinud nädalat, kus Islandi pangad avaldasid 2007. aasta majandustulemused. Mingit kriisi need ei näidanud, kuid reitinguagentuurid jäid valvsaks - Moody's kaalub nii pankade kui ka Islandi reitingu kärbet. Numbrid näitasid, et Islandi suurima panga Kaupthingi kasum kahanes neljandas kvartalis eelnenud aastaga võrreldes 46% ning Landsbanki ja Glitniri kasum vastavalt 66% ja 73%. Kõik kinnitasid samas, et akuutseid likviidsusprobleeme ei ole ning juba on muudetud strateegiat ja hakatud suurendama traditsiooniliste tuluallikate, nagu deposiitide, osa. Kaupthingil on laenude osakaal rahastamises praegu umbes 58%.

Suure võimenduse kõrval on Islandi pankade nõrkus selleski, et risti-rästi omatakse üksteise aktsiaid. Kui üks on sunnitud müüma, kannatavad ka teised.

Investorite umbusk Islandi pankade vastu kasvas jaanuaris juba nii suureks, et riskipreemiad hüppasid kõrgemale Ukraina ja Türgi tasemeist. Euroopas on sarnase reitinguga panga riskilisa ca 60 baaspunkti, Kaupthingil hüppas see 600-le ja Glitniril 500-le. See tähendab, et uued laenud oleks väga kallid.

Glitnir jättis ära võlakirjaemissiooni ja Kaupthing katki Hollandi panga NIBC ostu. Otsust põhjendati ebastabiilsusega finantsturgudel.

Islandi pangad erastati alles kümne aasta eest ning sealt edasi on nad olnud agressiivsel ostutuuril. Soomest vallutust alustanud Kaupthing on portfelli lisanud Briti Singer&Friedlanderi ja Taani FIH Erhvervsbanki ning on täna kohal 12 riigis. Läinud aasta tehingutest ostis Glitnir Soome varahaldusfirma FIM ning investeerimispank Straumur-Bur?ar?s Soome maakler- ja varahaldusfirma eQ.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing