Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Milleks varastada, kui saab tasuta?

ÄP 04. veebruar 2008, 00:00

Viimastel andmetel on 52% Eestis kasutatavast tarkvarast kaaperdatud. Vähe on muusikasõpru, kes pole ühtki pala selle eest maksmata kuulanud. Paljud filmisõbrad vaatavad filmi enne arvutis ära, kui otsustavad, kas kinno minna. Ühe päevalehe muusikatoimetaja kirjutas mullu, et piraatluseta poleks ilmunud pooled muusikaarvustused.

Varastada ei ole ilus, see on selge. Äripäeva arvates on kokkuhoidlikel inimestel paremaidki lahendusi. Kallist tarkvara ei pea kopeerima, saab ju kasutada vaba tarkvara. Kontorisse sobivad OpenOffice või Google Docs sama hästi kui tasulised programmid. Kontorirahva koolitamine maksab vähem kui tarkvaralitsentsid.

Tasuta tarkvara leidub kõikvõimalikeks elujuhtudeks, probleeme tekib vaid üksikute spetsiifiliste valdkondadega. See on ka põhjus, miks kõik firmad lõplikult Linuxile üle minna ei saa. Kuid enamikule ettevõtetele ja eraisikuile pole Windowsi operatsioonisüsteem sugugi kohustuslik. Milleks maksta millegi suure ja kohmaka eest, kui sama töö teeb tasuta ära töökindlam ja vähem ressursse nõudev programm?

Võib muidugi vaielda, kas tasuta tarkvara on sama turvaline kui tasuline. Tasulise tarkvara pooldajate sõnul on hea, kui ettevõttes kontrollib programmi tööd tuhat palgalist programmeerijat. Tasuta tarkvara sõprade arvates kubiseb tasuline tarkvara turvaaukudest, ent tasuta tarkvara testivad miljonid kasutajad üle ilma. Mõlemal on teatud mõttes õigus. Kuid kas keegi väidab, et Google on vilets otsingumootor, sest on tasuta?

Tegelikult pole ka vajadust muusikat ja filme ebaseaduslikult kopeerida. Aina rohkem pakutakse neid internetis tasuta või minimaalse raha eest. Mitmed artistid müüvad oma plaate vahendajateta, odavalt või vabatahtlike annetuste eest. Eestiski saab juba võrgust filme laenutada. Tihti kasutatakse avatud litsentse, on tehtud isegi avatud litsentsiga õlu.

Ja siiski: mitmesuguseid lahendusi on küll katsetatud, kuid siiani jäävad need kõik marginaalseteks. Jäik autoriõigussüsteem ei soosi uusi ärimudeleid.

Eriti karm on olukord USAs, kus suurem osa seadustikust on kujunenud korporatsioonide survel. Mullu pikendati seal autoriõiguste kestust 20 aasta võrra. Kui uus tähtaeg kätte jõuab, küllap mõeldakse uuesti pikendamisele. Nii elab muusik igavesti nagu Lenin.

Äripäeva arvates on leidlikel firmadel praegu suurepärased võimalused. Internet on nagu hambapasta: tuubi seda tagasi ei topi. Tasub hoopis mõelda, kuidas olukorda ära kasutada ja teenida raha uuel viisil. Pealegi kasvab internetireklaamiturg iga aastaga. Kui majanduses toimivad uut laadi innovatiivsed ärimudelid, jõuab reaalsus varem või hiljem ka seadustesse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing