Ostjad nõuavad ehitusvigade parandamist haldusfirmalt

Eelkõige uusarendusprojektide puhul on tavaline, et ostjad ei seosta näiteks arendajat või ehitusfirmat ehitusvigadega ning nõuavad probleemide lahendamist hoopis maaklerilt või haldusfirmalt.

Kinnisvaraturul on tekkinud veider viisnurk, mille moodustavad kinnisvaraarendaja kui omanik, ehitaja, vahendaja, maja haldav haldusfirma ja lõpuks ostja.

Olgu selguse huvides kohe välja toodud kõikide osapoolte tegelikud rollid. Arendaja on tavapäraselt ka ehitusaluse ning tulevase hoone omanik ehk müüja, kes vastutab ka ostja ehitusgarantii eest.

Ehitusfirma teostab vastavalt arendaja tellimusele ehitustööd ning ehitaja roll piirdub sellega, et ta vastutab arendaja ees ehitusseadusega paika pandud ehitusgarantii eest.

Vahendaja ehk kinnisvarabüroo roll on leida objektile ostja - pärast tehingu ning vajaliku dokumentatsiooni vormistamist tema kohustused lõpevad. Haldus-hooldusfirma võtab igapäevaseks korrashoiuks ja asjaajamiseks üle juba korralikult valminud objekti.

Paraku on turul tekkinud paras segadus ning paljud ostjad ehk uued omanikud ei oska probleemide korral pöörduda õige ettevõtte poole ning kulutavad otse suhtlemise asemel palju aega valede ettevõtetega kirjavahetuse peale.

Kõige tihemini aetakse segi, et mitte vahendusbüroo ei müünud neile vara, vaid müüjaks ehk lepingu teiseks pooleks oli ikkagi arendaja, kellel lasub ka kohustus lõpetada pooleliolevad tööd jm.

Teiseks suuremaks eksimuseks on ehitusvigade korral haldusfirma poole pöördumine. Kui arendaja on ostu-müügilepingus võtnud kohustuse hoovi haljastustööd lõpetada, siis vastutab muru külvamise eest arendaja ise, mitte hiljem korrushoiuteenuseid pakkuv haldusfirma.

Samuti aetakse kohustused segi ka vastupidi. Pole harvad juhud, kui näiteks korterelamu täielikult maha müünud arendaja poole pöörduvad uued omanikud muredega, mis kuuluvad otseselt haldusfirma kompetentsi - purunenud veetoru, tuulega ümber läinud televisiooniantenn ning talvel kinnituisanud parkla ei ole enam kunagi maja omanud arendaja asi, nende murede eest vastutab haldaja. Selliste probleemidega pöördutakse vahel suisa ehitusfirma poole, kes võib-olla on ehitustööd lõpetanud objektil juba aastaid tagasi, ent seoses näiteks ehitusgarantii teemal suhtlemisega pöörduvad omanikud inertsist taas ehitaja poole.

Aja ja närvide säästmiseks tasub alati haarata telefon ning helistada kasvõi objekti müünud maaklerile või hoonet haldava firma esindajale. Kui mure lahendamine ei kuulugi nende kompetentsi, siis vähemalt saab omanik kiirelt infot, kelle poole tuleks tegelikult pöörduda.

Kõige suurem ajaraisk on aga hakata erinevatele ettevõtetele kirjalikke pöördumisi vorpima, sest kehvemal juhul ei pruugi vale adressaat ostjale isegi vastata.

Autor: Heliis Anto