Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Krokodillidel ilmneb süües imeline võime

05. veebruar 2008, 14:02

Krokodillid suudavad alla neelata
lõunasöögi, mis moodustab ligi neljandiku nende kehakaalust. Kujutage ette
80-kilost meest neelamas 20-kilost kotletti.

Kui neelamisega saab krokodill hõlpsasti hakkama, siis mida selle toiduga pihta hakata? Kui seedimine pole piisavalt kiire, ähvardab toit kõhus halvaks minna. Kui loom on aga noor, siis võib ta langeda kiskjate hambusse, kirjutas Physorg.

Ammu on teada, et roomajad suudavad juhtida oma verd kopsudest mööda, kuid mis oli selle võime täpne füsioloogiline funktsioon, oli seni teadmata. Eeloleval kevadel ajakirjas Physical and Biochemical Zoology ilmuvas artiklis selgitab Utah ülikooli professor C.G. Farmer koos kolleegidega Ameerika alligaatorite põhjal tehtud eksperimentide toel, et võime veri kopsudest mööda juhtida täidab looma seedeprotsessis üliolulist funktsiooni. Tegelikult sõltub sellest võimest looma ellujäämine.

Pärast söömingut otsivad krokodillid sooja koha, kus lesida ja seedida. Kuigi väliselt näib see käitumine üsna tavaline, toimuvad krokodilli sees üsna hämmastavad asjad.

Toidu seedimise ajal suudavad krokodillid kasutada spetsiaalset veresoont, mis läheb kopsudest mööda, vasakut aorti. Imetajatel, sealhulgas ka inimestel, aga ka lindudel seda aorti pole. Niisiis toimub inimese puhul protsess nii: parema südamevatsakese poolt pumbatud veri voolab läbi kopsuarteri kopsudesse, kus CO2 verest väljub ning inimese poolt välja hingatakse.

Krokodillid saavad aga valida. Kui nad ei kasuta vasakut aorti, siis meenutab nende vereringe paljuski imetajate vereringet. Toitu seedides juhitakse veri kopsudest mööda ning CO2-rikas veri liigub otse makku, kus seedenäärmed toodavad sellest maohapet ja bikarbonaati. See ümberjuhtimisvõime võimaldab krokodillidel toota maohapet kogustes, mis ületab imetajate puhul mõõdetud tasemed kümnekordselt.

Kui krokodillidel vereringes seda võimet takistada, väheneb nende võime eritada maohapet olulisel määral. Siis on krokodillidel raskusi kontide lahustamisega, mida nad ikka saakloomaga koos alla kugistavad.

Milleks krokodillidel seda võimet tarvis läheb? Esimene seletus peitub krokodillide poolt alla kugistatavates toidukogustes. Kui maos poleks piisavalt hapet, mis paneks piiri bakterite vohamisele, tekitaksid bakterid loomal kiiresti seedehäired. Teine seletus peitub krokodillide jahipidamisviisis. Veepinnal ja vee all passivad krokodillid loomi, kes on tulnud veekogu äärde jooma. Kui saak on juba lõugade vahel, tuleb see veel uputada.

Kiire ja jõuline manööver tekitab krokodilli lihastes tohutu koguse piimhapet. Kui sellest ei õnnestu kiiresti vabaneda, võib loom surra. Kui happeline veri kopsudest mööda otse makku juhtida, saab sellest kiiresti vabaneda.

Kolmaski võimalus: see võime veri kopsudest mööda juhtida aitab ka nõrgemaid loomi.
Esimese eluaasta jooksul lõpetab iga teine krokodill oma elu kellegi lõunaeinena. Mida suuremaks nad kasvavad, seda väiksem on tõenäosus sattuda kellegi saagiks.

Krokodillid armastavad soojades päikeselistes kohtades peesitada, sest soojas kõhus tekib rohkem maohapet, mis aitab paremini seedida, see omakorda tagab kiirema kasvu. Paraku pole need lesimispaigad just ohutud – seal liigub ka teisi suuri loomi. Niisiis on väikese krokodilli jaoks ülioluline, et maohape saaks toodetud kiiresti, sest võimalus sooja käes lesida võib olla õige üürike.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. February 2008, 14:02
Otsi:

Ava täpsem otsing