Hiina kingitus Euroopale

Eurooplased ei peaks olema Hiina peale tigedad, sest selle valuuta sidumine USA dollariga on eurot enamiku valuutade suhtes valuutaturgudel tõstnud. Eurooplased peaksid seda nägema hoopis väärtusliku kingitusena. New Yorgis jt USA linnades võivad Euroopa ostlejad priisata. Nad naudivad euro suuremat ostujõudu välismaal.

Valuuta sidumine on aidanud muuta euro oluliseks reservvaluutaks, mis konkureerib dollariga. Selle tulemusena voolavad Euroopasse investeeringud kogu maailmast. IMFi hinnangul kasvas euro osa välisvaluutareservides mullu III kvartalis 26,4 protsendini (aasta varem 24,4%).

Hiina suurim investeering Euroopasse on Belgia finantsettevõte Fortis N.V., kus Ping An Insurance omandas hiljuti 4,2%. Hiina Arengupank tegi ka investeeringu Barclaysse. See on alles algus. Merrill Lynch prognoosib, et valuutareservid riikides nagu Hiina suurenevad ja riiklikud investeerimisfondid kasvavad 1,9 triljonilt dollarilt 7,9 triljonile.

Eksperdid hindavad, et inflatsiooni vastu kaitsmise mõttes on euro hinna kasv võrdne u 35 baaspunkti tõusuga intressimäärades. Tugev euro on aidanud isoleerida Euroopa nafta ja tarbekaupade hinna hoogsast tõusust, mida hinnatakse maailmaturgudel dollarites.

Euroopa suur varjukülg on eksport. See pani Prantsusmaa presidendi jt Euroopa tippametnikud novembris Hiinasse kihutama. Ent miks on see olulisem kui odav import? Kas Euroopa peaks loobuma valuuta sidumise eelistest, sest see muudab Euroopa ekspordi kallimaks? Muidugi mitte! NB! Hiinasse läks protesteerima Prantsuse president Nicolas Sarkozy, mitte Saksa kantsler Angela Merkel. Saksa eksporti pole tugev euro oluliselt kahjustanud - eksportijad on kindlad, et nad saavad hakkama, kui euro väärtus on kas või 1,5 dollarit.

Hiinlased ei muuda oma valuutakursi režiimi seepärast, et eurooplased on valuuta sidumise tõttu õnnetud. Eurooplased peaks aga olema Hiinale pigem tänulikud kui rumalalt nõudma, et Hiina kingi tagasi võtaks.

Autor: Melvyn Krauss