Meditsiinis tuleb edu ka haigekassa abita

Artikkel

- Uudised
- Kadi Heinsalu
- 5. veebruar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meditsiinis tuleb edu ka haigekassa abita
Huvi haigekassa iga-aastaste lepingute vastu on järjest vähenemas, kirjutas Äripäeva eile ilmunud arstidele mõeldud leht Meditsiiniuudised.
Mitme silmakliiniku kaasomanik ja juht, Eesti üks edukamaid silmaarste Kai Noor võttis mullu oma firmadest äriregistri andmetel dividende ligi pool miljonit krooni. Varasematel aastatel veelgi enam.
OÜ Silmalaser juhina oli Noore töötasu 2006. aastal 1,35 miljonit krooni brutos, mis on võrreldav pangajuhi tasuga.
Noore edukus ei sõltu enam ammu haigekassast: silmaravi ja -lõikused käivad suures osas inimese enda rahakoti arvel.
Kai Noor pole erand. Stabiilselt neljandiku kuni viiendiku Eesti eriarstide tööst ja ambulatoorsetest vastuvõttudest maksavad kinni patsiendid, sest paljudele ettevõtetele on ravikindlustuslepingu alusel töötamine tülikas.
Meditsiinikeskuse Esmed OÜ tegevjuht Doris Sepp ütles, et muidugi oleks haigekassa lepinguga teatud erialadel parem töötada, kuid arstid ise pole lepingutest väga huvitatud. "Raha tuleb sealt vähe, aga aruanded ja programmid on keerulised," sõnas ta.
Esmed ei saa haigekassa lepingut ka seetõttu, et arstid ei tööta täiskoormusega: haigekassa eeldab lepingu sõlmimiseks vähemalt 20tunnist töönädalat.
Üks tuntumaid haigekassast ära pöördunuid on erahaigla Fertilitas (kasum 2,7 mln krooni) ja selle üks omanikke Ivo Saarma.
Möödunud aasta lõpus andis erahaigla välja äkilise pressiteate, et loobutakse rasedate jälgimisest haigekassa raha eest, sest see ei tasu ära - töö kvaliteet läheb alla ja raha jääb puudu.
"Patsiendid hakkasid nurisema," selgitas Saarma. Probleem tekkis sellest, et haigekassa maksab ühe raseduse jälgimise eest 3500 krooni, kuid Fertilitasel kulub 8000 krooni.
Haigekassa juhi Hannes Danilovi arvates on iseküsimus, kui palju keegi on oma hinda arvestanud ilusad ruumid ja muud lisateenused. "Meie lähtume keskmisest ja mõistlikust hinnast."
Jaanuari teise nädala alguseks oli haigekassale esitatud 88 lepingu võrra vähem kui eelmiseks perioodiks.
2008.-2011. aasta lepingumahtudele oli taotluse esitanud 420 arsti-raviasutust, eelmisel perioodil (2005-2007) oli lepinguid 88 võrra rohkem
Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov sõnas, et lepingupartnerite osas suuri muutusi pole. Ikka on lõviosa perearstid, hambaarstid, siis poolsada haiglat koos hooldushaiglatega ja siis väiksemad tegijad.
Konkurents osale lepingumahtudest on olemas ja on vaidlustusi ka.
"Natuke eelistame suuri ka, kui näiteks kuskil maakohas kandideerivad meie teenuse ostmisele suur ja väike," lisab Danilov. Suurem lepingupartnerite arv väljaspool haiglaid on günekoloogias, oftalmoloogias ja psühhiaatrias.
Danilovi sõnul on tõesti osal erialadest mõeldav haigekassata tegutseda. "Kui on hea mainega arst, saab lepinguta läbi," lisas ta. See toimib tema sõnul esialgu hambaravis ja ambulatoorses ravis ning suuremates linnades.
Hetkel kuum