Moes on isiksus koolitada

Urve Vilk 06. veebruar 2008, 00:00

Täiskasvanutele täienduskoolitust pakkuva OÜ Addenda juhi Virve Roosimäe sõnul võib aastal 2008 olla koolitusteemana populaarne suhete juhtimine. "Kuna majanduskasv pidurdub, pööratakse rohkem tähelepanu suhete parandamisele ja sellele kuidas klienti hoida. Klienditeeninduse kvaliteet on tarbimise suurenemise tingimustes kukkunud, ostjate vähemaks jäämise tingimustes tuleb antud teemadevaldkonnale rohkem tähelepanu pöörata," arvab Roosimägi.

Ka meeskonnakoolitus võib Roosimäe sõnul jääda jätkuvalt domineerivaks. "Oskan rääkida täpsemalt ehitusvaldkonna kohta, kus on näiteks nii, et kinnisvarabuumi ajal võeti tööle inimesed, kes ei omanud vajalikku väljaõpet. Nüüd on aega inimesi koolitada ja õpetada ka meeskonnas suhtlema," leiab Roosimägi.

"Kui on suured tööd ja projektid pooleli, siis pole tõesti aega inimesi koolitusele saata," kinnitab eelnevat väidet ASi Skanska EMV personalijuht Tiina Smirnov. "Eelmisel aastal tuli meil kontoritöötajate kohta keskmiselt 33 tundi, tavatöölistele 14 koolitustundi aastas," lisab ta. Selle aasta koolituste arvu Smirnov prognoosida ei oska, number kujuneb jooksvalt aasta jooksul. "Eestis on üldse vähe firmasid, kes pakuksid projektijuhtimise koolitust, suunitlusega ehitusvaldkonnale. Mõned pakkujad on juba tekkinud, aga siiski vähe." Kuna Skanska EMV puhul on tegu Soome tütarfirmaga, toimub palju ka kontsernisiseseid koolitusi, lisab ta.

OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa koolitusjuht Maarja Jämsa ütleb, et nende firmas on inimesi koolitatud ja müügile rõhku pandud kogu aeg.

"Ei ole nii, et nüüd äkki hakkame koolitama. Meil on tugev müügikoolituste programm, mida jätkame ja millele oleme kogu aeg rõhku pannud, see ongi meie trump turul," ütleb Jämsa. Kui eelmisel aastal oli firmas keskmiselt seitse koolituspäeva inimese kohta, siis sel aastal võib selleks arvuks olla kaheksa-üheksa päeva.

Juhtidele praktilisi koolitusi pakkuva ASi Invicta tegevjuhi Peeter Puskai selgitusel oleneb selle aasta koolitusturg tööjõuturul toimuma hakkavast. Protsessid on Puskai arvates aga paljuski veel ebaselged. "Jätkuvalt on populaarsed enesearengu teemad. Kui aastaid tagasi oli olulisel kohal liidrioskuste omandamine, siis nüüd on rõhuasetus nihkunud enesearendamise teemadele," ütleb Puskai. Seoses tööjõuturu arengute ja inimeste värbamise ning kinnistamise probleemidega on juhtide jaoks oluline inimeste motiveerimine ja arendamine.

"Ka meeskonna motivatsiooni tõstmise teemad olid populaarsed nii eelmisel kui ka sel aastal," arvab Puskai.

Põhiliselt juhte, teenindajaid ja müügiinimesi koolitava OÜ Inscape Koolituse tegevdirektori Heili Sõmeri kinnitusel on viimastel aastatel edukate organisatsioonide puhul jätkuvalt näha soovi ja vajadust saavutada konkurentsieelist inimeste kaudu. "Seepärast otsitakse tavapäraste ametioskuste arendamisele lisaks muid võimalusi, nagu enesejuhtimine, energiajuhtimine, loovus ja muu taoline," selgitab Sõmer.

Sõmeri sõnul oli juba aasta tagasi näha, et kinnisvarafirmad hakkasid aimama tendentsi müügitöö raskemaks muutumisest ning otsima tihedamat koostööd koolitusfirmadega, kes aitaks müüginippe arendada.

"Kinnisvarabuumi ajal oli tegu ju teenindamise, mitte aktiivse müügiga, nagu praegu," ütleb Sõmer. Valdkonnad, kus pakkumine on suurem kui nõudmine, nagu ravimifirmad, on Sõmeri sõnul alati palju teenindajate koolitustele rõhku pööranud. Samuti koolitab teenindajaid pidevalt jaekaubandus.

"Inimesele meeldib mugavus, ta tahab kõike kiiresti saada. Samas on näha enam ka iseendasse ja probleemidesse süvenemist, ehk hakkab "kiirtoidu" aeg ka täiendkoolituses läbi saama," loodab Sõmer.

Sõmeri arvates ollakse koolitustel varasemaga võrreldes enam valmis süvitsi minema ja ise järeldusteni jõudma, mitte ei oodata koolitajalt valmisteadmisi ja -standardit.

OÜ Self II koolitaja ja turundusspetsialist Siret Ristimägi ütleb, et on tõusnud juhtimiskoolituste osakaal, kuna tööturg on inimestest tühjem, kui varem ja paremad liidrid suudavad oluliselt tõhusamalt inimesi töövormis hoida.

"Kasvanud on ka enesejuhtimisalaste koolituste, sealhulgas stressijuhtimise osakaal, kuna ärevus majanduslanguse pärast on suurenenud ning päevakorras on toimetulek pingetega ning rahulolu leidmine tööelus," lisab Ristimägi.

Ristimägi selgitas, et jätkub ka huvi meeskonnatreeningute vastu, kuid muutunud on nende vajadus. Kui eelmisel aastal ja varem oli valdavalt rõhk usalduse suurendamisel ja üksteise paremal tundmaõppimisel, siis nüüd on probleemiks muutumas meeskondade toimivuse parandamine, ehk kuidas panna meeskond lisakasu teenima.

Nii praktilise sisuga koolitusprogramme kui seminari- ja innustusreise korraldava OÜ ATP Koolituse juhataja Inno Joonas leiab, et majanduslanguse kartuses on mõistlik toetada ja arendada personali lojaalsustunnet, tegeleda töötaja töökoormuse hindamise ning tööstressi teemadega.

"2008. aastal võivad ettevõtjatele jätkuvalt huvi pakkuda motivatsiooni- ja innustuskoolitused. Tõusvas joones kasvab ka innustus- ehk seminarreiside osakaal. Enam ei saadeta koolitusele üksikuid töötajaid, vaid tellitakse kogu organisatsioonile seikluskoolitus, mis toimub väljaspool Eestit," selgitab Joonas. Joonase sõnul on suurenenud ka sisekoolituste maht. "Konkreetsele ettevõttele koostatud koolitus on kindlasti efektiivsem, kui ühe-kahe töötaja saatmine avatud seminarile. Toimumispaigana on trendiks kujunenud erinevad spaad," lisab Joonas.

2007. aastal olid koolitajate sõnul populaarsed mahukamad pikemaajalised programmid.

OÜ Arenguprogrammide Keskuse EMI-ECO juhatuse liikme Anne Randmeri sõnul oli 2007. aasta tellituim arengukava koostamise koolitus, mis on pakutavatest kursustest ka kõige mahukam. "Koolituse raames kohtutakse 5-10 korda. Kliendid soovivadki üldjuhul pikaajalisi koolitusi," ütleb Randmer.

OÜ Dictum Koolituse organisatsioonikonsultant Signe Vesso lausub, et ka neilt on enim nõutud pikaajalisi arenguprogramme.

Dictum on seisukohal, et inimeste harjumuste muutmiseks on vaja aega ning pidevat tööd. Teemadest oli Vesso selgitusel populaarne muutuste juhtimine ning tulemuste saavutamine.

OÜ Lectus Koolitus ja Konsultatsioonid tegevjuht Kristi Prits sõnab, et küsiti peamiselt spetsiifilisi koolitusi ja projekte.

"Põhilised valdkonnad on klienditeenindus, organisatsiooni areng ja meeskonnatreening," selgitab Prits. Toimunud koolitused on tavaliselt olnud kahepäevased.

OÜ Meeskonnakoolitus ja Arendus juhtivkoolitaja Piret Bristoli kinnitusel oli 2007. a tellituim rolliprofiilidega meeskonnaarendamise koolitus.

"Koolituse käigus pannakse isiksusetesti baasil paika rollipilt ning jagatakse rollid grupis. Koolitus annab hea võimaluse analüüsida igaühe tugevaid ja nõrku külgi ning arendada end ja oma võimeid meeskonnas," ütleb Bristol.

Tõsi, praegu on rohkem aega koolitustele mõelda, kui paar eelnevat aastat. Mitte, et koolitused oleksid täiesti ära jäänud, aga neid oli vähem, valisime jooksvalt sissetulevate pakkumiste hulgast, mis parasjagu sobilikud tundusid.

Ega kõigis spetsiifilisemates ehitusvaldkondades koolitust leida polegi kerge, tuleb valida turul olemasolevatest variantidest.

Kuna inimesed, kes ehitusbuumi ajal kvalifikatsioonita tööle võeti, olid peamiselt abitöölised, keda õpetasid välja meistrid, neid tagantjärele eraldi koolitama ei pea. Vajalikud oskused on praeguseks juba olemas.

Seni ei ole minu tööpraktikas ette tulnud ühtegi juhust, kus ei ole sobivat koolitust leidnud. Samas rahvusvahelise ettevõtte eripära on, et paljud koolitused korraldatakse väljaspool Eestit, mistõttu ei ole ka sageli põhjust kohalikultturult treeningut otsida.

Ei ole olnud sellist juhust. Valikuid teevad üksuste juhid ise ning lülitavad soovitud koolitused koolituskavasse, kuid üldjuhul on meil toiminud koostöö kindlate koolitajatega, mis hõlbustab omapoolsete soovide edastamist.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:42
Otsi:

Ava täpsem otsing