USA sisering kuulutab börsi tõusu

Tarvo Vaarmets 06. veebruar 2008, 00:00

Viimasel seitsmel korral järgnes insaiderite domineerivale ostuhuvile Standard & Poor'si 500 indeksi kerkimine 12 kuu jooksul keskmiselt 21 protsenti. Taolised arengud toimusid ajavahemikus 1988-1995. Aktsiaostud peegeldavad juhtide usku, et pärast 18 aasta suurimat jaanuarivaringut on hullem möödas.

"Kui olukord on nii halb, miks siis need mehed enda ettevõtete aktsiaid kokku kühveldavad? See on iseloomustav näitaja," vihjas AIM Advisorsi turustrateeg Fritz Meyer tõusuootusele. "Ettevõtted on parimas võimalikus positsioonis majanduse edasiste väljavaadete hindamiseks," lisas ta indikaatorile kaalu.

New Yorgi börsil noteeritud 1911 ettevõtte võtmetöötajate aktsiaostud küündisid jaanuaris 683 miljoni dollarini (7,2 miljardi Eesti kroonini), ostusumma ületas müügikäibe 1,44 korda.

Vastavalt Washington Service'i 20 aasta andmetele ei ole laiapõhjaline aktsiapeegel S&P 500 pärast insaiderite plussi jäänud netopositsiooni järgmise 12 kuu jooksul kordagi langenud.

Samas ütles Allchurches Investment Management Servicesi analüütik Robin Hepworth, et ettevõtete juhid võivad USA majanduskasvu aeglustumise mõju kasumile alahinnata.

"Insaiderid on väga julged. Kogu negatiivsuse taustal on see lõpuks siiski üks hea näitaja," rääkis Hepworth Bloombergile.

Neljandas kvartalis kukkusid S&P 500 hulka kuuluva 289 seni oma tulemused avaldanud ettevõtte kasumid keskmiselt neljandiku võrra. USA majandus kasvas aasta viimase kolme kuuga kärbunud eluasemete ehitusaktiivsuse ja pankade laenukahjumite tõttu vaid 0,6 protsenti. Seda on poole vähem, kui majandusteadlased prognoosisid.

USA suurima telefonikontserni AT&T nõukogu liige August Busch III soetas 25. jaanuaril ettevõtte aktsiaid 2,27 miljoni dollari ehk 24 miljoni Eesti krooni eest. Viimati ostis Busch AT&T väärtpabereid pea kaks aastat tagasi.

Maailma suurima seemnetootja Monsanto direktor William Parfet ostis aga pea miljoni dollari eest 17. jaanuaril oma tööandja aktsiat pärast seda, kui viimase väärtuselt pühiti kolme päevaga 22 protsenti. Viimati pani Parfet oma raha Monsantosse kaheksa aastat tagasi, mil seemnehiid börsile tuli.

"Siseringi ostud peaksid saatma positiivse sõnumi," tähendas Standard Life Investmentsi strateeg Frances Hudson. "Need inimesed peaksid teadma kui hästi äri edeneb," selgitas Hudson.

Samal ajal kui ettevõtete sisering on asunud ostma, panustavad lühikeseks müüjad jõuliselt USA aktsiate langusele. Lühikeseks müüdud aktsiate hulk kosus jaanuaris 3,7 protsendini kõigist New Yorgi börsil kaubeldavatest aktsiatest. See on kõrgeim näitaja 1931. aastast saati.

Lühikeseks müüv investor laenab aktsiad, loodab seejärel nende väärtuse langust ja ostab lõpuks laenatud aktsiad välja. Kui ostu hetkel on aktsia hind madalam, kui neid laenates, teenib investor kasumit.

Ettevõtete insaiderid reageerivad asjadele üldjuhul nii, nagu nad neid parajasti näevad: seega mitte nii negatiivselt kui sündmustest pahatihti ette ruttav aktsiaturg.

Parema reitinguga ettevõtetel - kuid siiski mitte finantssektoris! - pole finantseerimise leidmisega probleeme. Raha on nende jaoks föderaalreservi intressikärbete toel odavamaks muutunud. Paljud tavapärased teised laenukanalid hoitakse praegu veel poolkinni, mistõttu tugevatele laenajatele pakutakse seda enam võimalusi odavat raha kaasata ja praeguses olukorras väiksemate arvel oma kasumit kasvatada.

Seega on mõnekuises plaanis minu arvates üsna võimalik näha karuturu rallit. Kui USA majandus aga hoolimata intressikärbetest oluliselt jahtub ja muu maailm ei suuda suurettevõtete jaoks sealsete ettevõtete kasumi langust kompenseerida, kaob sellele vastavalt ka insaiderite ostuhuvi.

Võimalust, et selle ralli lõpuks USA turg uuesti põhjasid katsuma hakkab, pole mõtet eitada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:19
Otsi:

Ava täpsem otsing