Lauri: Eesti ettevõtja on piisavalt nutikas

Lauri vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Kolmeaastase majanduslanguse põhjused peaksid olema väga tõsised ja kindlasti ülemaailmsed. Sellist asja on maailmas harva juhtunud ja vaevalt, et siis Eesti omanikud välja investeeriksid, ning pole kindel, et Eesti seisund üldises kontekstis väga kehvaks osutuks.

Paigalsammumine ehk pikaaegne 1-2% majanduskasv on võimalik, kui Eestis tootmises mingeid muutusi üldse ei toimuks või oleksid need tühised. Ei saa muidugi välistada, et ühtäkki igasugune ettevõtlikkus Eestist kaob, kuid see on vähetõenäoline.

Väljatulekuks tuleks muuta Eesti majanduse toimimist nii, nagu seda muudeti ka 90ndate alguses. Tuleks leida konkreetsed põhjused ning neid parandada.

Kaupmees saab kõrgest hinnatasemest üldjuhul aru siis, kui kaup müügiks ei lähe. Niikaua, kui on piisavalt palju inimesi, kes igasuguse hinnaga kauba ära ostavad, hinnad ka tõusevad.

Viimastel kuudel on kaupade eksport kasvanud umbes 12% eelmise aastaga võrreldes, seega võib väita, et väga lootusetu olukord pole.

Eesti ekspordi struktuur on mitmekesine, mis tähendab, et raskused ühes-kahes valdkonnas ei tähenda tingimata üleüldisi ja suuri probleeme majanduses.

Kuigi ekspordi struktuur on pidevalt muutunud ning väheväärtusliku ja odava toodangu väljavedu asendunud väärtuslikuma ja kallima toodanguga, on siin palju veel teha.

Millegipärast on levinud arvamus, et enam Eestisse investeeringuid ei tule, sest tootmine on siin liiga kallis.

Välisinvesteeringud tulevad ikka, kuigi ilmselt väiksema hooga kui varem. Varem tuli siia väga palju neid investeeringuid, mis lootsid teenida ülikasumeid siinsest odavast hinnatasemest. Nende investeeringute aeg on möödas.

Eks neid pankrotte on kinnisvaraga seotud valdkonnas olnud mitmeid. Neid tuleb kindlasti juurde. Rohkem on ohustatud väikeettevõtted, mis pisikeste ja halvasti läbimõeldud projektide jaoks tehti.

Venemaa rolli meie majanduses kiputakse üle tähtsustama. Mõni protsess, mis ilmselt oleks 2-3 aasta jooksul toimunud iseenesest, on nüüd toimunud väga järsku. Struktuurimuutus oli transiidis väga järsk, kuid oli teada, et Venemaa toorme ja odava kauba väljavedu lõpeb kunagi niikuinii. Nüüd tuleks müüa ja vahendada kaupu rohkem Venemaale, sest Venemaa enda tootjad ei suuda tarbijate vajadusi piisavalt rahuldada.

Viimase 15 aasta arengud osutavad sellele, et alati on Venemaal olnud Baltimaades üks lemmik ja üks vaenlane. Ka meie oleme olnud lemmik, kui Läti oli paha, nüüd on osad vahetunud. Kahjuks juhtub seda tulevikus ilmselt veelgi.

Eestil peaks olema jõudu kasvada vähemalt kümme aastat keskmiselt 6% aastas. Sellel ajal tuleb kindlasti nii halvemaid (nt 2008) ja paremaid aastaid. Edaspidi peaks majandus kasvama mõneti aeglasemalt, kuid ikkagi kiiremini kui nn vana Euroopa.

Autor: ÄP