Elu otsingud Marsilt – lootus sureb viimasena

07. veebruar 2008, 17:15

Jaanuari lõpus läbis maailma suurimaid
meediakanaleid kahin: „Marsil on elu!” Põhjuseks NASA Marsi-robot Spiriti
poolt Maale saadetud ülesvõte, kus võis olla nii Väike merineitsi, Jumal kui
Osama bin Laden.

Ka Novaator vahendas neid fotosid: Kas Marsil on tõesti elu? FOTOD

Fotode ümber käinud meediakära läks lahti ühe jaapanlase blogist, peagi olid fotod jõudnud sadade tuhandete inimesteni, seejärel hakkasid need ilmuma ajalehtedes ning BBC võrguküljel on see üks kõige rohkem edasi saadetud lugu, kirjutab BBC veebiküljel BBC astronoomiasaate juht Chris Lintott.

Tegelikult on see lihtsalt kivi, kuid on lihtne mõista, miks paljud nägid hoopis tulnukat.
Inimesed kipuvad minemata igasuguse ettevaatuse, kui kuskilt röstrist ilmub välja kõrbenud saiatükk, millel on justkui Jeesuse nägu.

Kuid Marss on maalaste kujutlusvõimet toitnud pikka aega.

Väikese teleskoobiga on võimalik näha punasel planeedil tumedaid laike. Kuni kosmoseajastu alguseni usuti, et tegu on taimestikuga.

1960ndatel arvas toona Põhja-Iirimaal elanud üks kuulsaimaid eesti soost astronoome Ernst Öpik, et need peavad olema kasvavad taimed, sest kuidas muidu on võimalik, et samad tumedad plekid ilmuvad alati uuesti ka siis, kui liivatormid on kogu planeedi pinna segi pööranud.

Kui Marsil kasvavad taimed, siis ehk on seal ka intelligentseid elanikke? Kuulsa Itaalia astronoomi Giovanni Schiaparelli vaatlustest algasid jutud Marsil leiduvatest kanalitest, mis siiski mõnikümmend aastat hiljem silmapetteks tunnistati.

Kuid mõte kanalitest pani Maal fantaasiale hoogu juurde: Marsi tsivilisatsioon üritab kõrbesel planeedil poolustelt jäämütsidest vett hankida ja seda kanalites ühest kohast teise toimetada. Hiljem selgus, et jäämütsid koosnevadki vee ja süsinikdioksiidi segust.

Täpselt samamoodi, nagu tänavu veebis, on ka paljud kogenud astronoomid näinud Marsil seda, mida nad on tahtnud näha ning joonistanud oma kaartidele keerukaid kanalivõrgustikke.

Idee Marsi kanalitest tundus nii meelitav, et kui 1900. aastal pandi Prantsusmaal välja esimene Guzmani preemia, tolle aja kohta terve varandus - 10 000 franki, sellele, kes esimesena saab kontakti tulnukatega, siis otsustati Marss kõrvale jätta, see olnuks liiga lihtne.

Esimesed Marsi pinnale saadetud robotid tõid ilmsiks, et tegu on viljatu ja karmi kõrbemaastikuga. Vikingi-missioonid püüdsid leida Marsi-pinnalt elu, aga ühtki kindlat märki selle olemasolust ei ilmnenud.

Marss on liiga külm ja planeedi atmosfäär liiga hõre, et seal saaks leiduda vedelat vett, mis on meie mõistes elu olemasolu eeldus.

NASA pööras pilgu Päikesesüsteemist väljapoole ning Marss kanti maha kui surnud maailm.

Kuid nende jaoks, kes tahtsid väga uskuda, et marsielanikud on kunagi olemas olnud, hoidis lootust 1970ndatel Vikingi-missiooni ajal tehtud ülesvõte. Võimalik, et Vikingi enda poolt jäetud juhuslik vari, päikesevalgus ning küngas tekitasid koos mulje nagu Marsi peal oleks nägu. Seda piirkonda tuntakse ka Cydonia nime all.

Kõigile konspiratsiooniteoreetikutele oli see ümberlükkamatu tõend, et NASA varjab tõendeid kunagiste Marsi tsivilisatsioonide kohta.

Kulus umbes 30 aastat ning Marssi uurima saadetud Global Surveyor lendas piirkonnast üle ning selgus, et nägu oli vaid varjutrikk.

Kuid see polnud veel kõik. Mars Express saatis fotod Galle kraatrist, mille põhjas oli naerunägu, mille ilmselt oli joonistanud liivatorm. Siin ei olnud konspiratsiooniteooriad nii viljakad tekkima, sest naerunägu tundus vähem tõsiseltvõetav kui sfinksi meenutav nägu Cydonias.

Kuid ka praegu Marsi pinnal toimetavad robotid on seal seetõttu, sest usk, et Marsil võiks leiduda elu, pole kadunud.

Marsi-robotid Spirit ja Opportunity, mis veedavad punase planeedi pinnal juba oma viiendat tööaastat, on saatnud Maale korralikke tõendeid selle kohta, et punane planeet oli kunagi märg.

1996. aastal teatasid teadlased, et leidsid Antarktikasse langenud Marsi-päritolu meteoriidilt ALH84001 fossiilse elu jälgi. Nende jälgede üle jätkuvad vaidlused tänini.

Radaruuringud on näidanud, et Marsi pinna all võib leiduda suurtes kogustes jäätunud vett.

Mais maandub Marsi põhjapooluse kandis USA robot Phoenix, eesmärgiga kaevuda Marsi pinnasesse ning uurida jäävarusid. Sellele järgnevad järgmised missioonid ning pealkiri „Marsil on elu” võib tõesti kunagi tähistada kõigi aegade suurimat astronoomiaalase avastust, mitte lihtsalt mingit kahtlast varjupilti tulnukast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. December 2008, 14:49
Otsi:

Ava täpsem otsing