Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Gruusia peaminister: varimajandus moodustab kogu majandusest 25%

07. veebruar 2008, 12:53

Gruusia peaministri Lado Gurgenidze sõnul
on Gruusia teinud suuri edusamme varimajanduse vastu võitlemises, ometi on selle
osakaal tema sõnul veel 25%.

Pärast pikkade koridoride läbimist Gruusia valitsusehoones, mundris korravalvurite läbiotsimiste üleelamist ning veenmist, et mu fotoaparaat on ikka ainult pildistamiseks mõeldud ning mul pole plaanis sellega midagi ohtlikku korda saata, juhatatakse mind suurde ja sõna otseses mõttes kõlavasse peaministri kabinetti, sest seal rääkides kajab võimsalt.

Ruumi sisenedes võtab mind vastu väga lõbusa naeratusega minister, kes rõõmuga oma kabineti sisu ja interjööri tutvustab. Võtame veidi nostalgilise interjööriga kabinetis suure laua taga istet, minister süütab kõigepealt sigareti ning puurib mind siis oma pilguga uurivalt.

Kuidas Gruusial hetkel läheb?

Oleme läbi teinud suure arengu. See on paljude inimeste eluolu parandanud, võib-olla kolmandiku oma. Kuid samal ajal on meil palju väga vaeseid inimesi, kes elavad alla igasugust vaesuse piiri. Meil seisab ees suur väljakutse selles osas midagi ette võtta. Neljast aastast pole piisanud, et kõiki inimesi vaesusest välja aidata. Hetkel me peamegi just sellele keskenduma. Aitama neid inimesi rahaliselt nii palju, kui on võimalik, kuid samal ajal peame me ka jätkama majanduse liberaliseerimist, sest majanduse kasv aitab lahendada vaesuse ja töötuse probleeme, millest viimane on samuti kõrge. Täpsemalt on see hetkel 14%.

Kas töötute arv kasvab?

Ei see ei kasva, see on päris stabiilne, kuid me peame looma 200 000 uut töökohta. Iga uus töökoht maksab kuskil 25 – 55 000 dollarit. Mida see aga tähendab? See tähendab seda, et me vajame 10 miljonit dollarit lisainvesteeringuid. Oleme viimastel aastatel selles suunas päris hästi edasi liikunud ning nüüd peame vaid samas suunas edasi minema.

Miks peaks Eesti ärimees investeerima Gruusiasse? Paljude ettevõtjate sõnul hirmutab neid segane poliitiline situatsioon ja varimajandus.

Gruusia on korruptsiooni vastu võitlemises teinud väga suuri edusamme. Aasta tagasi tegi EBRD (European Bank for Reconstruction and Development) uuringu, mille järel reastas kõige vähem korrumpeerunud majandusega Euroopa riigid ning Gruusia oli selles ebetabelis kolmandal positsioonil, edastades ka näiteks Sloveeniat ja Eestit. Samuti edastasime Poolat, Lätit ja Leedut.

Kuid, kui jätta kõrvale arusaadavad erinevused, nagu geograafiline asukoht, traditsioonid jms, siis Eesti ärimehed peaksid investeerima Gruusiasse sellepärast, et siinne ärikeskkond on neile tuttav. Me teeme radikaalseid reforme ning oleme selles jäigemad kui Eesti omal ajal 90ndatel. Meil pole palju loodusvarasid, seega investeeringud mõjutavad oluliselt majanduse kasvu. Ning samal ajal pole meil praeguse seisuga suurt väljavaadet Euroopa Liiduga lähiajal ühinemiseks. Seega - selleks, et saavutada edu, peame me olema veel radikaalsemad ja liberaalsemad, kui Eesti oli. Selline on valdavalt meie loogika. Maksud on siin nii madalad kui olla saavad ja me ilmselt läheme sellega ka kaugemale. Ma ei tea ühtegi teist riiki, kus oleksid sellised tingimused. Me loome siin äri tegemiseks väga soodsa keskkonna.

Kui suure osa kogu äritegevusest moodustab hetkel illegaalne äri?

Varimajandus moodustab hetkel kogu majandusest kuskil 25%. Täpselt ei tea seda keegi, kuid mul on selline tunne. Mitte rohkem. Samuti kasvab meil nende ettevõtete arv, kes ei maksa töötajatele sularahas, vaid läbi pankade. Praeguseks on meil 2 miljonit deebetkaardi omanikku ja see on enam-vähem võrdne arv töötava elanikkonna arvuga.

Millised sektorid pakuksid investoritele investeeringuteks kõige paremaid võimalusi?

Gruusia on konkurentsivõimeline toiduainetetööstuses ja põllumajanduses, samuti ehitusmaterjalide osas. Kindlasti on perspektiivikad ka transport ja logistika, mis võib olla ka üks huvitavamaid sektoreid.

Samuti kinnisvara, kõik on siin alles alguses ning hinnad on väga odavad. Samuti energia, hüdroenergeetika. Gruusial on selles osas palju vahendeid, vähemalt sama palju kui Norral. Lisaks on perspektiivikad ka pangandus ja finantsteenused. Need on võtmetähendusega tööstusharud.
Mainimist väärib ka see, et meil on 4,5 miljonit tarbijat.

Millist mõju avaldavad Gruusia majandusele suhted Venemaaga?

Embargod ei tööta üldiselt ning Venemaa embargo pole ka olnud erand. Oleme kaotanud embargo tõttu võib-olla ühe protsendi SKP-st. Kuid ma arvan, et see pole võrreldav sellega, kui palju Eesti on kaotanud selle tõttu, kui Venemaalt raudteeveod vähenesid. See on ebameeldiv, kuid mitte saatuslik. Kui kogu majandus kasvab aastas 12%, siis 1% kaotus pole kuigi suur.

Arusaadavalt me tahame, et meie suhted Venemaaga oleksid normaalsed. See on kahesuunaline tänav, viimase aja läbirääkimised on vaatamata hiljutistele pingelistele sündmustele andnud lootust, et need suhted võivad normaliseeruda. On ebaloomulik olla nii suure tähelepanu all, kuid meil on käimas läbirääkimised ning me loodame suhteid parandada.

Millised on välisinvesteeringutest tulenevad riskid Gruusiale? Kas Gruusia ei või kaotada osa oma naturaalsusest ja muutuda igavaks EL riigiks?

Igasugune majanduslik natsionalism on siin väga väike. Välisinvestorid on kõigi siinsete ettevõtjate seisukohast väga teretulnud. Me oleme juba palju välisinvesteeringuid sisse võtnud, seega – sellega pole probleemi.

Millal Gruusia jõuab järele Eestile?

Meie majandus kasvab hetkel kiiremini kui Eesti oma praegu. Eelmisel aastal oli see 12%. Kuid vaadates SKP-d on Gruusia Eestist kolm korda vaesem. See on sama tase, mis Eestil oli umbes kaheksa aastat tagasi. Kuid me kasvame kiiremini kui Eesti omal ajal, seega meil võib see võtta aega kuskil kuus aastat, et saavutada sama tase, mis Eestil on praegu.

Kas Gruusias on turvaline äri ajada? Milline on kuritegevuse osakaal?

See on meil väga madal. Seoses illegaalse äri vähenemisega on meil ka kuritegevuse osakaal tunduvalt vähenenud. President Mihhail Saakašvili on võtnud suure tähelepanu all ka seadustes korra tagamise ning nende järgimise, selles osas on toimunud ka dramaatilised muutused. Paljud välisinvestorid elavad ja töötavad siin, mina ise kolisin koos oma perekonna ja kolme lapsega siia elama – siin on väga mugav.

Mis on viie aasta lõikes kõige suurem väljakutse Gruusiale?

Viie aasta pärast ma usun me oleme NATO liikmed, meie majandus on kolm korda edukam kui praegu. Kuid selleks, et jõuda Euroopa Liitu läheb loomulikult palju rohkem aega. Selles osas me oleme realistlikud. Võib-olla läheb selleks aega 15 aastat, kuid kes teab. Kindlasti ei juhtu see lähemate järgmiste aastate jooksul kindlasti. NATO küll, kuid ELi liikmeks saamine võtab kahjuks tunduvalt rohkem aega.

Mis on teie jaoks Gruusia juures kõige olulisem?

Ma arvan, et selleks on fakt, et investorid on siin äri juba teinud, neil on võimalik siin äri ajada ning nad plaanivad seda ka jätkata. Samuti emotsionaalsed sidemed ning kultuur on üks olulisemaid asju Gruusia juures.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2008, 14:42
Otsi:

Ava täpsem otsing