Eesti Ehitus kordas ilusat sooritust

Artikkel

- Uudised
- Tarvo Vaarmets
- 7. veebruar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Ehitus kordas ilusat sooritust
Ettevõtte aktsia osteti eile Tallinna börsil peaaegu 6 protsendi võrra kallimaks, väärtpaber lõpetas päeva 68,69 kroonil.
"Ettevõtte tugevad tulemused nii käibe kui ka kasumlikkuse osas ületasid meie prognoose," kirjutas Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil eile investoritele saadetud kiiranalüüsis.
"Vaatamata tööjõu- ja ehituskulude kasvule õnnestus ettevõttel parandada ärikasumimarginaali," märkis Danil ning tõi põhjusena väiksema konkurentsiga rajatiste ehituse suhteliselt suure mahu.
Eesti Ehituse juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul on rahuloluks põhjust. Ta rääkis, et eelkõige teeb rõõmu kogu töötajaskonna professionaalne töö, mis soodsa turuolukorra aitas korralikuks tulemuseks pöörata. "See lubab muutuvas majanduskeskkonnas julgelt konkureerida mis tahes ehituslepingu saamisel," täheldas Vink.
LHV analüütik Sten Pisang nägi oodatust kõrgema kasumlikkuse taga prognoositust väiksemat müüdud toodangu kulu ning ebatavaliselt suuri muid äritulusid. "Muud äritulud sisaldasid muu hulgas kinnisvara väärtuse üleshindamist," rääkis Pisang.
Muude äritulude real Eesti Ehituse kasumiaruandes seisab 34 miljonit krooni, millest kinnisvarainvesteeringute väärtuse kasv oli 23 miljonit krooni, puuduv osa teeniti aga põhivarade müügist.
Lõppenud aasta käibest tuli 53% hoonete ja ülejäänud rajatiste ehitusest. Rajatiste segmenti toetasid peamiselt mõned suured sadamaehituse lepingud, samuti teedeehitus ja -hooldus. Hoonete osas näitas kiiremat kasvu ärihoonete ehitus.
Lõpetamata tööde maht oli aasta lõpus mullusega võrreldes küll umbes sama suur, kuid kolmanda kvartaliga kõrvutades nähtavalt vähenenud.
"Siit võib lugeda välja ehitus- ja arendusturu aeglustumist," kommenteeris Pisang.
Ka Danil näeb mahu vähenemises lühiajalises perspektiivis viidet keerulisematele aegadele. Kui kolmanda kvartali lõpus oli Eesti Ehitusel tegemata töid 3,2 miljardi krooni eest, siis aasta lõpus 2,6 miljardi krooni eest.
"Tegemist on hetkeseisu näitava numbriga, mis võrreldes eelmise aasta sama kuupäeva seisuga on kasvanud 130 miljonit krooni. Seega kasv ei puudu," kommenteeris eesootavate tööde mahtu Vink, kelle sõnul on ehitustegevuse hooajalisust silmas pidades kasvukiiruse kohta järelduste tegemine ennatlik. Vingi arvates saab selle aasta trende piisava täpsusega prognoosida alles teise kvartali alguses.
Alanud aastal prognoosib Danil Eesti Ehituse marginaalide languse kõrval ka käibe kasvu teravat aeglustumist.
"Siiski oleme endiselt pikemas perspektiivis Eesti Ehituse arengu suhtes positiivselt meelestatud. Säilitame ostusoovituse," märkis Danil.
Pisang tõi edasisi tulemusi silmas pidades ühe ohumärgina välja 17,7 miljoni krooni suuruse ebatõenäoliselt laekuva nõude.
"Kuigi me Eesti Ehituse jaoks olulisi probleeme selleks aastaks ette ei näe, ootame kasumlikkuse kerget langust," sõnas Pisang.
Vink ehitusturu krahhi ei oota ja töö lõppemist samuti mitte, tema sõnul on Eesti Ehitusel silmapiiril mõningaid suuri projektegi.
"Samas on selge, et konkurents on kõvasti tihenenud," rääkis Vink, kelle kinnitusel on viimased kuud näidanud, et ehitushinnad on langustrendis ja sarnased arengud võivad jätkuda kevadeni.
"Selle aasta hea uudis on kindlasti aga see, et senine alltöövõtja turg on muutunud peatöövõtja turuks," viitas Vink Eesti Ehituse mõningatele võimaluste avardumisele.
Eesti Ehituse neljanda kvartali käive kosus 50% võrra, 1,1 miljardile kroonile, kasum suurenes aga 40% jagu, 85 miljonile kroonile.
Hetkel kuum