Galopeerib nagu peata ratsanik

ÄP 08. veebruar 2008, 00:00

Lõpuks nägime kahekohalise inflatsiooninumbri ära - jaanuaris 11%. Aasta algas süngelt. Midagi lohutavat ei lubanud Eesti Panga kommentaar ka veebruari ja märtsi kohta, seis on sama hull. Eesti hinnad, eriti toidukaubal, galopeerivad nagu peata ratsanik.

Arvame, et hinnatõus sunnib ostjaid odavama ja vähemkvaliteetse toidukauba juurde, enam ei uurita tootjamaad, vaid vaadatakse ainult kilohinda. Eesti kallilttootjad võivad kaotada oma positsioone odavamale impordile.

Praegu võib veendumusega öelda, et ostjad on vihased. Drastiliselt on kallinenud piimatoodete hinnad, näiteks juustust on saanud hinna poolest delikatesstoode.

Tarbijatel on raske leppida, et tootmissisendid on kallinenud, sest kuidas on võimalik, et juust meie poodides on kallim kui Helsingis või Berliinis? Kas tootjad mestis kaupmeestega ei püüa mitte ostjast viimast lüpsta?

Et ostuhullus hakkab juba vaibuma, näitab järjekordade kadumine suurtest kaubakeskustest. Aidanud ei ole ka jaanuari allahindlused, et ostjaid tarbimistemplitesse ohverdustele tagasi kutsuda.

Äkki teeme meie ettevõtjatele liiga? Ettevõtjatele ei saa inkrimineerida kogu jaanuari hinnatõusu - viimase eest "hoolitses" ka riik aktsiisitõusudega. Õige on ka see, et maailmaturul on tõusnud kütuse ja toidukaupade hinnad. Hiina ja India on saanud rikkamaks ja tarbivad rohkem.

Teisalt on loomulik käitumine, et kui hinda on võimalik tõsta, siis siinne tootja ja kaupmees seda ka teevad.

Detsembrist jaanuari (kuu arvestuses) tõusis THI sestap kolm protsenti, mis on üle kümne aasta kõige järsem hinnatõus. Täpselt jaanuaris 1998 tõusid hinnad ka ühe kuuga kolm protsenti.

Kui aga vaadata sektoreid, mis juhivad aastast hinnatõusu - toit ja mittealkohoolsed joogid (16,1%), eluase (15,8%), söömine väljaspool kodu (14,8%) - ei saa siiski kõike aktsiisitõusuga põhjendada.

Aga mis siis odavnes? Detsembrist jaanuarisse odavnesid riietus ja jalatsid, allahindluste tõttu. Kui ikka toidukaubale kulub enam, ja sööma peab, siis tuleb muus koomale võtta.

Eks tegelikult annab ka võtta, kui oma tarbimiskulutustele mõelda. Halb on see, kui hinnatõus võtab ära säästmise võimaluse. Ent kas galopeeriva inflatsiooni tingimustes ongi säästmisel mõtet?

Alustasime lokaalselt, lõpetame globaalselt: kindlasti mõtleb nii mõnigi - las kliima soojeneb pealegi, kulub riiet, kütet ja ilmselt toitugi vähem. Miks peaksin just mina olema globaalselt teadlik ja vastutustundlik, kui globaalsed trendid minu rahakotti tuuseldavad?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:20
    Otsi:

    Ava täpsem otsing