Gruusia loodab kuue aastaga Eestile järele spurtida

Kaisa Tahlfeld 08. veebruar 2008, 00:00

Pärast pikkade koridoride läbimist Gruusia valitsuse hoones, mundris korravalvurite läbiotsimiste üleelamist ning veenmist, et mu fotoaparaat on ikka ainult pildistamiseks mõeldud ning mul pole plaanis sellega midagi ohtlikku korda saata, juhatatakse mind suurde ja sõna otseses mõttes kõlavasse peaministri kabinetti, sest seal rääkides kajab võimsalt.

Ruumi sisenedes võtab mind vastu naerusuine minister, kes rõõmuga oma kabineti interjööri tutvustab. Võtame veidi nostalgilises kabinetis suure laua taga istet, minister süütab kõigepealt sigareti ning puurib mind siis oma pilguga.

Kuidas Gruusial praegu läheb?

Oleme läbi teinud suure arengu. See on paljude inimeste eluolu parandanud, võib-olla kolmandiku oma. Kuid samal ajal on meil palju väga vaeseid inimesi, kes elavad allpool igasugust vaesuspiiri. Meil seisab ees suur väljakutse sellega midagi ette võtta. Neljast aastast pole piisanud, et kõiki inimesi vaesusest välja aidata.

Kas töötute arv kasvab?

Ei, see ei kasva, see on päris stabiilne, kuid me peame looma 200 000 uut töökohta. Iga uus töökoht maksab 25 000 - 55 000 dollarit, seega vajame 10 miljonit dollarit lisainvesteeringuid.

Miks peaks Eesti ärimees investeerima Gruusiasse?

Eesti ärimehed peaksid investeerima Gruusiasse sellepärast, et siinne ärikeskkond on neile tuttav. Me teeme radikaalseid reforme ning oleme selles jäigemad kui Eesti omal ajal 90ndatel. Meil pole palju loodusvarasid, seega peame edu saavutamiseks olema radikaalsemad ja liberaalsemad, kui Eesti oli.

Maksud on siin nii madalad, kui olla saavad, ja me ilmselt läheme sellega ka kaugemale. Me loome siin äri tegemiseks väga soodsa keskkonna.

Kui suure osa kogu äritegevusest moodustab praegu illegaalne äri?

Varimajandus moodustab kogu majandusest kuskil 25%, mitte rohkem. Samuti kasvab meil nende ettevõtete arv, kes ei maksa töötajatele sularahas, vaid pankade kaudu. Praeguseks on meil 2 miljonit deebetkaardi omanikku, see on enam-vähem töötava elanikkonna arv.

Millised sektorid pakuksid investoritele kõige paremaid võimalusi?

Gruusia on konkurentsivõimeline toiduainetööstuses ja põllumajanduses, samuti ehitusmaterjalide osas. Kindlasti on perspektiivikad ka transport ja logistika, mis võib olla ka üks huvitavamaid sektoreid. Samuti kinnisvara, kõik on siin alles alguses ning hinnad on väga madalad. Samuti energia, hüdroenergeetika. Lisaks on perspektiivikad ka pangandus ja finantsteenused. Need on võtmetähendusega tööstusharud. Mainimist väärib ka see, et meil on 4,5 miljonit tarbijat.

Millist mõju avaldavad Gruusia majandusele suhted Venemaaga?

Embargod üldiselt ei tööta ning Venemaa embargo polnud ka erand. Oleme kaotanud embargo tõttu võib-olla ühe protsendi SKPst. Kuid ma arvan, et see pole võrreldav sellega, kui palju Eesti on kaotanud selle tõttu, kui Venemaalt raudteeveod vähenesid. See on ebameeldiv, kuid mitte saatuslik.

Millal Gruusia Eestile järele jõuab?

Meie majandus kasvab praegu kiiremini kui Eesti oma. Eelmisel aastal oli see 12%. Kuid vaadates SKPd on Gruusia Eestist kolm korda vaesem. See on sama tase, mis Eestil oli umbes kaheksa aastat tagasi. Meil võib see võtta aega kuskil kuus aastat, et saavutada sama tase, mis Eestil on praegu.

Mis on viie aasta lõikes kõige suurem väljakutse Gruusiale?

Ma usun, et viie aasta pärast oleme me NATO liikmed, meie majandus on kolm korda edukam kui praegu. Kuid selleks, et jõuda Euroopa Liitu, läheb palju rohkem aega.

Mis on Teie jaoks Gruusia juures kõige olulisem?

Emotsionaalsed sidemed ning kultuur on üks olulisemaid asju Gruusia juures.

Gruusiat koos ärimeestega külastanud Eesti peaministri Andrus Ansipi sõnul ei tasu oodata, et Gruusia areng sujub tagasilöökideta.

Ühisel pressikonverentsil Gruusia peaministri Lado Gurgenidzega märkis Ansip, et Eesti on valmis toetama demokraatlikke arenguid Gruusias, samuti NATOsse saamisel. Peaministri sõnul toetab Eesti Gruusiat ka lähenevatel parlamendivalimistel.

"Küll oleks kena oodata, et Gruusia areng sujub ja tagasilööke ei toimu. Ilmselt aga ei ole põhjust oodata, et see kõik väga sujuvalt ja lihtsalt kulgeb. Gruusias on põllumajanduses hõivatud pea pool töötajaskonnast, majandusstruktuuri muutused tulevad väga tõsised, enne kui Gruusia saab rääkida tõeliselt tugevast majandusest," kommenteeris peaminister.

Miks Eesti ärimees peaks Gruusiasse investeerima? "Seda tuleks eelkõige ärimeeste käest küsida. Kuid seal, kus riskid on suuremad ning teerajajaid pole palju ees olnud, sinna tehtud panused on tavaliselt olnud suurema kasumiga," märkis Ansip ning lisas, et investeeringute põhjused on tegelikult proosalisemad. "Kui Eestis on millegagi väga heal tasemel hakkama saadud, siis on hea seda kogemust kopeerida mõnes teises riigis. Küsimus on eelkõige selles, kas meie ettevõtjad usuvad demokraatliku arengu jätkumisse Gruusias või mitte."

Koger ja Partnerite tegevjuhi Urmo Vallneri sõnul tuleb Gruusias tunduvalt rohkem altkäemaksu ette kui Eestis, siiski on tema sõnul võidud suuremad seal, kus on suuremad riskid.

Kas asute grusiinidega koostööd tegema?

Kohtusin kasahhidega, kellega olin eelnevalt kokkusaamise kokku leppinud. Neil on üks väga põnev projekt plaanis. Selles projektis mõeldakse kõigepealt inimese peale, esimesena ehitatakse park ja siis muu.

Muidugi tahame me koostööd teha, kuid eks sel koostööl on omad aga-d, summad näiteks. Siin on ka altkäemaksu tunduvalt rohkem kui Eestis. Kuid kus on suuremad riskid, seal on ka suuremad võidud.

Samas pole pole siin poliitilist stabiilsust, toimuvad massimeeleavaldused jne.

Kui ringi liikuda, siis pole siin suurt midagi näha, igal pool näeb vaid perspektiivi.

Kuid Gruusia peaministri sõnul on Gruusias vähem altkäemaksu kui Eestis.

(Naer.) Noh, eks peab ikka vaatama, kelle käest seda asja küsida… (Naerab edasi.)

Kas erinev kultuuritaust võib ärilises plaanis takistuseks saada?

Ei usu, et kultuuride erinevus saaks takistuseks. Kellega ei saa Eestis hakkama, sellega ei saa kusagil hakkama. Kuid eks me selle projekti osas peame veel mõtlema, mida me teeme. Eks raha paneb mõtlema.

Samas on meil olemas rahvusvaheline ehituskogemus, mida nemad siin jällegi just otsivad.

Tõenäosus, et tuled siia visiidile ja sõlmid kohe lepingu - nii kohe ikka ei saa, kuid eks siin otsitakse palju välismaiseid ehitajaid küll.

Kas äri ajamine lõunamaalastega erineb eestimaistest äritavadest?

See, mille Eestis saab kätte tunniga, selle peale läheb siin terve päev. Aja mõiste on nende jaoks kummist ning konkreetse jutu ajamine on tunduvalt keerulisem kui Eestis.

Robert Antropov, Paldiski Põhjasadama juhatuse esimees
Gruusia visiit oli pigem poliitiline õlalepatsutus, samuti silmaringi laiendav Eesti ettevõtjatele. Gruusias pole veel poliitilist kindlust ning eks see reis oli ka pelgalt poliitiline. Kahe riigi koostöö jaoks on oluline, et lisaks presidendile ja peaministrile suhtlevad ka ärimehed omavahel.

Paldiski sadama juhina sain ma palju kasulikku infot Mustal merel toimuva kohta ning sõlmitud sai ka huvitavaid kontakte. Omades infot Gruusia sadamate kohta, saame neid kaupu suunata sinna-tänna ju nende sadamate. kaudu.

Sami Seppänen, Elisa Eesti juht
Ei, Elisa Eesti ei laiene Gruusiasse. Gruusia on tegelikult alles alguses omadega ja nad tahavad järele jõuda. Kohtumisel kohalike ettevõtjatega rääkisin ma neile, kuidas teatud vigu vältida. Siia reisile tulin pigem isiklikel põhjustel.

Siin äritegevuse alustamine poleks meil nii lihtne. Meil on vaja litsentse, võrke ja sagedusi. See kõik võib võtta siin aega 7-8-9 aastat. Pigem on neile siia vaja kogemustega töötajaid.

Koit Uus, Uuemõisa Investi juhataja
Jäin rahule, oli väga huvitav. Sain ka kontakte, mida edasi arendada. Pean siin juba sealsete ettevõtjatega e-kirjavahetust. Loodan Gruusia kontakte siia meelitada, igatahes asi juba susiseb.

See, et Gruusia on meist tunduvalt mahajäänum riik, on ju võimalus, seepärast asi huvi pakubki. Kuid keeruline poliitiline olukord on üle võimendatud. Ma ei näe siin investorite jaoks meeletult riski, ei tasu üleliia ka muretseda.

Mati Väärtnõu, Kellakeskus OÜ tegevjuht
Maksuamet ei tööta, siin tekib osa ettevõtjatel küll tuttav déja vu tunne, kuid sajast võib siin äri teha vaid kümne protsendiga. Grusiinid on väga külalislahked, kuid paljud ettevõtjad ei anna endale aru, et selle külalislahkuse taga on soov kasu lõigata. Kui Gruusias teeb sind keegi kellegagi tuttavaks, siis sa võid hiljem oodata, et see inimene ootab ka vastuteenet, osalust ettevõttes näiteks.

Gruusias tasub kohe küsida - palju maksab?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:20
Otsi:

Ava täpsem otsing