Kursi koolkond Tigutornis

Ragne Nukk 08. veebruar 2008, 00:00

Kursi koolkond ei ole tegelikult koolkond selle sõna õiges tähenduses. Tegemist on pigem sõpruskonnaga, kunstilises mõttes päris eklektilise seltskonnaga. Ühiseks jooneks võib lugeda vaid asjaolu, et kursilased tegelevad peamiselt maali ja joonistusega.

Kursi koolkonna asutasid 1988. aastal Tartus kunstnikud Peeter Allik, Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe ja Priit Pangsepp. Kui mõelda tollasele kunstisituatsioonile Eestis, siis kõigi pilgud olid pigem pööratud uutele kunstivormidele ja eksperimentidele - video ja installatsioon, loomulikult ka performance. Kursi koolkond oli ja jäi pigem maalikeskseks.

Provintsikunst? Esialgu võtsid nad selle nimetuse isegi omaks, kuid seda ainult satiirilises võtmes. Kui kogu kunstielu ja rahastamisvõimalused olid kogunenud Tallinna, siis kursilased püüdsid võidelda nende nn peavoolude vastu. Seetõttu tundusidki nad veidi "ullikestena", kes kuskil eraklikult oma asja ajavad. Tõsi on aga see, et kursilaste hulgast on tõusnud nii Eesti kunstipreemiate laureaate kui ka kuulsal Veneetsia biennaalil esinejaid.

Ajaloos ei ole ükski kunstikoolkond püsinud nii kaua kui Kursi. Ja tänaseks on kursilasi tulnud veel juurdegi.

Näitusel esinevaid kunstnikke on kogunisti kümme: Ilmar Kruusamäe, Peeter Allik, Marko Mäetamm, Priit Pajos, Imat Suumann, Albert Gulk, Priit Pangsepp, Külli Suitso, Reiu Tüür ning külalisena Eero Ijavoinen puuskulptuuridega.

Väljapaneku hulgas hakkavad loomulikult silma Ilmar Kruusamäe hüperrealistlikud portreed Eha Komissarovist ja Marko Mäetammest. Peeter Allik esindab näituse poliitiliselt ja sotsiaalselt tundlikku poolt ning Priit Pangsepa lausa piktogrammilised maalid tegelevad elu ja seksi küsimustega.

Hoopis teistsuguse temaatikaga on esindatud Priit Pajos oma fantasy art'i meenutavate töödega ning Eero Ijavoinen puuskulptuuridega.

Pajose stiili on muuhulgas nimetatud psühhedeeliliseks šamanismiks. Tõepoolest, tema sünge alatooniga maalid annavad edasi midagi soomeugrilikust hingusest ning põhjarahvaste uskumustest.

Eero Ijavoineni skulptuuride materjalideks on vana tahumata puit ning igasugused leidmaterjalid - rohupurgid, traadid jm - lisades töödele teatud müütilist aurat.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:52
    Otsi:

    Ava täpsem otsing