Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Miljonär Kesneri elamuarendus ägab agoonias

Kadri Jakobson 08. veebruar 2008, 00:00

Aastaid tagasi Siim ja Sulev Seppiku õigusalaste näpunäidete järgi ja Tallinna praeguse abilinnapea Denis Boroditši kontrolli all Tiskre-Väljal elumaju ehitama hakanud miljonär Kristian Kesneri firma Apametsa Kodu on jätnud maha poolikud ja kasutusloata, koguni katuseta majad, hunnik lubatud, kuid lõpetamata töid ning õnnetud inimesed.

"See on algusest peale üks suur ebaõnnestumine," ütleb Väljale, Liiva teele korteri ostnud naine. "Ma ei saa korterit müüa ka - kes seda ostaks? Majal pole isegi kasutusluba, sest tööd on kõik pooleli," lisab ta.

Apametsa Kodul on maksuvõlgasid Krediidiinfo andmetel ligi 3 mln krooni, lisaks intressid. Firma arved ja vara on kohtutäituri sõnul arestitud. Inimesed kurdavad, et Apametsa Kodu omanik Kesner ei vasta e-kirjadele ja ta mobiiltelefon on väljas.

Jaanuari lõpus on Kesner Apametsa Kodust käed puhtaks pesnud, sest on oma osaluse firmas müünud. Nüüd on Apametsa Kodu omanikuks äriregistri andmetel keegi lätlane Juris Potabenko. "Käesolevaks hetkeks olen ma oma osaluse Apametsa Kodus Läti investorile ära müünud. Apametsa Kodu arendusprojektide elluviimist jätkab tema," vastab Kesner Äripäevale lakooniliselt e-kirjas.

Elurajooni arendas Kesnerile kuuluv Parvati, mille nõukogu liige majade ehituse ajal oli praegune Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. Tõsi, mullu novembris peatas ka tema oma osaluse selles.

Boroditš ütleb, et tema Apametsa Kodu projektiga ei tegelenud. "Ma lahkusin sealt ja ei tea enam, mis seal toimub," lausub Boroditš. Ta lisab, et Kesneriga pole tal ühist äri ja iga päev nad ei näe. Kesneri osaluse müügist firmas Apametsa Kodu kuuleb ta enda sõnul esimest korda.

"Ma ei tea, kes on Juris Potabenko," kinnitab Boroditš. Kuidas abilinnapea pankrotti jõudnud kinnisvaraarendaja käitumist Harkus kommenteerib? "Mina polnud asjade juures. Muidugi pole see hea, kui asjad seal korrast ära. Miks ja kuidas, peate Kesneri käest küsima."

Eriti kurioosne lugu on Kristian Kesneri juhtimisel viimasena Tiskre-Väljale kerkinud nelja korteriga karbiga, mis on aastapäevad vihma ja tuule käes vettinud. Majal on püsti vaid müürid ja katusel sarikad. Plastaknad on puruks pekstud, majaseintel vohab roheline hallitusseen.

Kui selle olematu maja tulevased kolm korteriomanikku sõlmisid notariaalse lepingu ja omavad tulevikus õiguse korter välja osta, siis õnnetult läks Nikolai Nikitenkol, kes maksis küll 220 000 kr broneerimistasu, kuid notariaalset lepingut ei jõutud sõlmida.

"Meil oli mitu korda notariaeg kokku lepitud, kuid Kesner ei tulnud kohale. Ütles: ma helistan sulle homme" või "ma helistan sulle ülehomme". Kui ütlesin, et ega firma pankrotis pole, vastas ta: kas sa teed nalja? Kui ütlesin, et mulle selline asjaajamine ei meeldi, vastas Kesner: ei tasu minust nii halvasti mõelda," räägib Nikolai. Ta kirjeldab Kesnerit kui kogukat ja suure kõhuga tõmmut usbeki päritolu meest.

"Kui ma oleks teda enne broneerimistasu maksmist näinud, poleks ma iial sellele mehele raha üle kandnud," tunnistab Nikolai nüüd. "Ta on aferist! Ei vasta enam telefonile ja jäi lõpuks haigeks. Põgeneb nagu rott uppuvalt laevalt," kirjeldab ta.

Mees räägib, et umbes pool aastat tagasi helistas Apametsa Kodu sekretäriks nimetanud näitsik talle ja käskis maksta 600 000 krooni, pärast mida lubasid nad kohe notariaalse lepingu teha. Seda Nikitenko õnneks ei teinud. "See oli täielik santaaž!"

Tulevased korteriomanikud on Nikitenko sõnul kokku maksnud ligi 1,4 mln krooni.

Mees ei usu ise ka silmi, sest tema korter on neljandat korda sundmüügis. Abi saamiseks pöördus Nikitenko kohtusse.

Kohtutäitur Risto Sepp müüb juba neljandat korda formaalselt Nikitenkole, kuid juriidiliselt Apametsa Kodule kuuluvat 111-ruutmeetrist korterit Tiskres Välja teel. Kui algselt on korteri hind 1,6 mln kr, siis nüüd on see kahanenud ligi poole miljoni kroonini. Lisaks on korteril ka 38 mln kroonine ühishüpoteek, kokku seitsmele kinnistule.

Apametsa Kodu ehitus on algusest peale veninud nagu vana püksikumm. Esimesed korterid pidi valmis olema 2006. aasta alguses, kuid inimesed said sinna elama alles 2007 suve lõpus. Tänaseks on Apametsa Kodu arendus Tiskres peatunud.

"Apametsa kodu on nii käpuli, kui olla saab," ütleb kohtutäitur Risto Sepp. Menetlust alustati tema sõnul juba mullu suvel - Apametsa Kodu arved ja varad arestiti ning pandi sundmüüki.

Praegu on Sepa menetluses firma vastu kolm võlanõuet, kogusummas pool miljonit krooni. Ta ütleb, et too õnnetu omanik, kelle korter sundmüügis, on tõesti viletsas seisus ja lõhkise küna ees. Sepa sõnul on olukorra lahendamiseks kolm võimalikku varianti. Tulevane omanik saab korteri välja osta odavama hinnaga, arendaja ja tulevased omanikud jõuavad hinnas kokkuleppele, et korterid ehitatakse lõplikult välja või tuleb hoopis kolmas investor, kes ehitab maja lõplikult valmis.

Võlausaldaja, üks Apametsa Kodu OÜ arendatud elurajoonis korteri ostnud korteriomanik Aet Peetso, ütleb, et algusest peale on Apametsa Kodu asjaajamine olnud veniv ja segane.

"Tundub, et notariaalsete lepingute sõlmimisega viivitati tahtlikult," nendib Peetso. Tema sõnul sõlmiti esimesed broneerimislepingud hoopis Parvati OÜga. Hiljem sõlmiti aga notariaalsed lepingud Apametsa Kodu OÜga.

Peetso lisab, et Apametsa Kodu ei ole tänaseks lõpetanud majade ehitustöid ning kõrvaldamata on ka majadel-korteritel esinevad vaegtööd, hoolimata sellest, et ostu-müügilepingu sõlmimisest on möödas varsti juba kaks aastat. Ta ütleb, et firma omanikud ja kontaktisikud kadunud nagu vits vette.

Peetso lisab, et Apametsa Kodu majade ehituskvaliteet ei kannata kriitikat. "Ilmselgelt ei vasta majade ehituskvaliteet kehtivatele standarditele, senini puuduvad arendaja poolt lubatud kasutusload," selgitab Peetso.

Erika Scholler, arendust ehitanud Deljuan ASi nõukogu liige
Meil, jumal tänatud, pole Apametsa Koduga enam mingit seost. Pidime kogu projekti ehitama algusest lõpuni, kuid meid visati sealt välja. Neli maja jõudsime teha.

Inimesed siiani helistavad ja räägivad muredest, olime ainsad, kes seal midagi tegid. Kui on garantiitööd, püüame ausa partnerina need ära teha. Võiksime ka lõpuni ehitada, kuid kui keegi selle eest meile ei maksa … Firma tegutseb siiski kasumi nimel.

Inimestel ei jää muud üle, kui kohtusse minna. Meile on Kesner samuti võlgu, kui suure summa, ma öelda ei taha. Juristid praegu arutavad seda asja. Kui vaja, tuleb raha nõuda emafirmalt Parvati või vastutab Kesner ise - vaene mees ta pole.

Olin Kesneriga kunagi sõber, kuid kui inimene käitub rahaga ebanormaalselt, siis sõprus lõpeb. Kui tema jaoks pole 100 000 mingi raha, siis meie firma jaoks on see suur raha.

Siim Seppik, vandeadvokaat, Kristian Kesneri endine äripartner
Kesnerile võis õigusalast nõu Apametsa Kodu rajamisel anda advokaadibüroo Seppik&Sirel. Mina isiklikult ei andnud, kuid büroo klient ta võis olla küll.

Apametsa Kodu oli Kristian Kesneril enne, kui me Hexanoris ühist äri alustasime. See oli tema projektike. Eks ma tean, et tal selline arendus oli.

Meie leppisime lahkumineku tingimustes kokku ja võlgu ta ei jäänud. Kas ta on aus? Ausus on subjektiivne asi.

Harry Truu, Välja 4 tulevane elanik, kinnisvaramaakler
Ostsime selle korteri juba aastal 2006 ja arvestasime, et poole aasta pärast on see valmis ja võime sisse kolida. Poleks iial arvanud, et tänaseni seda korterit pole olemas.

Muidugi oleme me õnnetud, sest mul oli plaan sinna elama asuda.

Korter maksis toona 2 miljonit krooni ja 200 000 krooni maksime broneerimistasu. Praegu on püsti seinad, sarikad ja uksed. Ehitusspetsialistid ütlesid, et lahtisena võib maja seista kõige rohkem kaks aastat.

Oleme kaalunud majaelanikega ka see neljas sundmüügis olev korter ära osta, kuid ootame ära, mis kohtutäitur otsustab.

Ei kujuta ette, kui firmast on jõhkralt raha välja kanditud, peaks juhatuse liige isikliku varaga ka vastutama. Kui aga seal on punutud peeneid skeeme ja kõik on justkui juriidiliselt korrektne, pole paraku midagi teha.

Urmas Rasina, Harku valla arendus- ja planeerimisosakonna juhataja
Ma pole selle arendusega väga kursis, sest keegi pole mures meie poole ka pöördunud. Pole ka ise seal kohal käinud. Sellist ehitusjärelevalvet vallavalitsus ei tee, seda teeb siiski ehitaja ise. Kurb on see, et elanikud on sinna juba sisse kolinud, ehkki kasutusluba veel pole. Kui sisse kolitakse, on omanik ehitise sisuliselt aktsepteerinud.

Kurb kuulda. Inimesed oleksid võinud meie poole pöörduda.

Andrus Purje, Harku valla järelevalveinspektor
Inimloomuses on uskuda head, kuid sageli juhtub, et inimesed on lõpuks lõhkise küna ette seatud.

Arendaja on elukutseline ilukõneleja, inimene, kes teemat ise ei valda, usaldab teda. See on tüüpiline Eesti elu - mitte keegi mitte millegi eest justkui ei vastuta. Ja pettasaanud inimesi on väga palju.

Nad pole enam tigedad, vaid väsinud. Vene ajal oleks sellise asja eest käsitsi killustikku tegema saadetud, kuid praegu on selline, sisuliselt pettus, kummaliselt justkui legaliseeritud.

Olen pöördunud isegi pankade poole, et ‘'Te pakute liisingut ebaseadusliku legaliseerimata ehitise soetamiseks''. Ka ei tunne kinnisvaraäriga tegelevad firmad sageli huvi, kas nende vahendatavad ehitised on legaalsed või mitte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:20
Otsi:

Ava täpsem otsing