Oleme kuulutanud üle-euroopalise sõja bürokraatiale

Günter Verheugen 08. veebruar 2008, 00:00

Alates aastast 2005 oleme Euroopa Komisjoni majandusliku reformistrateegia puhul keskendunud paremale õigusloomele. Me kontrollime, et kõik uued Euroopa Komisjoni algatused oleksid parima kvaliteediga, ning ajakohastame ja lihtsustame olemasolevat Euroopa õiguspagasit.

Me teame, et äritegevuse jaoks on reguleeriv keskkond äärmiselt oluline. Oleme veendunud, et Euroopa õigusaktid on märkimisväärselt tugevdanud meie tööstuse konkurentsivõimet, luues näiteks siseturu, mis asendab 27 erinevat riiklikku raamistikku. Kuid me oleme ka veendunud, et arenguruumi on veel küllaga, nimelt väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) elu kergendamisel.

Vastupidi mõnikord maalitavale pildile ei ole Brüsseli eesmärk pidevalt toota uusi ja ebavajalikke elu raskendavaid õigusakte. Tegelikult on olukord vastupidi. Õigusakte kavandatakse tulevikus saadava kasu nimel.

Et seda kasu tagada, on Euroopa Komisjonis enne uue õigusloome ettepaneku esitamist kombeks kaaluda selle vajalikkust. Selle kaudu tagatakse ka vajaliku ettepaneku proportsionaalsus, kinnipidamine subsidiaarsuse põhimõttest, tõhusus ja tarbetu koormavuse vältimine. Uusim, eelmisel nädalal avaldatud parema õigusloome pakett näitab, et me ei tee tühje sõnu. Võime ette näidata käegakatsutavaid edusamme, millest on kasu kogu Euroopa äritegevusele, nt ühtse makseala näol.

Maksete tõhusam ja konkurentsivõimelisem turg muudab Euroopa Liidu sisesed maksed sama lihtsaks, odavaks ja turvaliseks kui liikmesriigisisesed maksed. Ainuüksi see algatus hoiab ELi majanduse jaoks kokku kuni 28 miljardit eurot aastas.

Või võtame uue elektroonilise tolliseadustiku. See paberivaba tollisüsteem (e-toll) loob elektroonilise süsteemi andmete vahetamiseks riigiasutuste ja ettevõtjate vahel Euroopas. Need ühtlustatud tollimenetlused, mille puhul kasutatakse automatiseeritud ja omavahel ühendatud tollisüsteeme, hoogustavad rahvusvahelist kaubandust. Kui integreeritud süsteem täielikult tööle hakkab, peaks see ettevõtjate jaoks hoidma kokku 2,5 miljardit eurot aastas.

2007. aasta jaanuaris kuulutasime sõja halduskoormusele, võttes vastu tegevusprogrammi ELi ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks 25% võrra aastaks 2012. See on julge, kuid realistlik eesmärk. Seda tunnustas eelmisel aastal ka Euroopa Ülemkogu, kes kutsus liikmesriike üles seadma sama julgeid eesmärke - seda üleskutset on järginud juba 12 liikmesriiki.

Majandusuuringutes pakutakse, et kui Euroopa ja riiklikul tasandil ühendatakse jõupingutused bürokraatia vähendamiseks 25% võrra, ulatub selle kaudu saavutatav majanduslik kasu täiendava 1,5 protsendini SKPst ehk 150 miljardi euroni. Selle protsessi hoogsaks käivitamiseks oleme juba aastal 2007 teinud ettepanekuid esimesteks kiireloomulisteks meetmeteks. See tähendab ettevõtjate jaoks hinnanguliselt 1,3 miljardi euro suurust kokkuhoidu. Pooled meetmetest on juba jõudnud õigusaktide hulka, sest need võeti vastu rekordilise kiirusega.

Näiteks ei pea üle 600 000 aktsiaseltsi enam tellima kulukaid eksperdiaruandeid seoses väikeettevõtjate ühinemis- või jagunemislepingutega. Üle 300 000 kaubaveoettevõtja ei pea enam kandma kaasas eraldi transpordidokumente.

Jätkame oma bürokraatiavastast võitlust ka 2008. aastal. Sel aastal esitatakse 45 täiendavat meedet, millest on veelgi enam konkreetset, käegakatsutavat kasu. Teeme ettepaneku olemasolevate elektriseadmejäätmeid käsitlevate eeskirjade lihtsustamiseks, et tootjad, jaemüüjad ning tarbijad saaksid täita oma keskkonnaalaseid kohustusi.

Lihtsustame kehtivat biotsiidide õiguslikku raamistikku ning tegeleme keerukuse ja kulukuse küsimustega. Autotööstuse sektoris tunnistame kehtetuks umbes 50 tehnilist direktiivi, mis asendatakse vajadusel viidetega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele. Lisaks kergendame ettevõtjate statistilise aruandluse koormust (süsteem Intrastat), mis toob suurt kasu eelkõige VKEdele.

Ning sugugi vähem oluline ei ole ettepanek selliste valdkondade konsolideerimiseks ja laiendamiseks, mille puhul riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused saavad anda toetusi komisjoni eelneva heakskiiduta. Selleks lihtsustame me üldist grupierandi määrust riigiabi kohta. Samuti nõuame, et kõik uued komisjoni ettepanekud läbiksid mõju hindamise. Hindamise käigus analüüsitakse põhjalikult kõiki olulisi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Otsustusprotsessi käigus rõhutatakse kompromissivõimalusi ja koostoimet ning neid võetakse arvesse.

Oleme asutanud sõltumatu mõju hindamise komitee, kes jälgib mõjuhindamist ja annab selles küsimuses nõu. See on toonud kaasa meie töökvaliteedi paranemise ja on tähiseks õigusloome tegeliku proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse poole viival teel. Parem õigusloome ei ole ühekordne sündmus, vaid jätkuv protsess. Seni saavutatu on juba andnud tulemuseks märkimisväärse kokkuhoiu Euroopa ettevõtjate ja kodanike jaoks.

Siiski oleme otsustanud jätkata Euroopa tasandi võitlust bürokraatia vastu. Kutsume Euroopa Liidu liikmesriike üles jätkama oma võitlust riiklikul tasandil niisama innukalt. Sel moel on ELi majandus suuteline astuma vastu muutuva maailmamajanduse väljakutsetele ja haarama kinni uutest võimalustest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:20
Otsi:

Ava täpsem otsing