Kas ajas rändamine on võimalik? Kui jah, siis millal?

08. veebruar 2008, 10:50

Miks sellised küsimused? Nimelt on kaks
Vene matemaatikut käinud välja idee, et tänavu Šveitsis Euroopa tuumauuringute
keskuses CERN avatav Suur Hadronite Kiirendi (Large Hadron Collider) loob
võimalused ajas edasi ja tagasi rändamiseks.

Irina Arefeva ja Igor Volovitš pakuvad, et maailma kalleima teadusaparaadi abil on võimalik tekitada ruumi ussiauke, mis annavad võimaluse teatud ajaränneteks, kirjutas The Independent.

Kui see väide peab paika, on tegu esimese ajamasinaga inimkonna ajaloos. Kui ajas tagasi rändamine peaks üldse olema võimalik, siis peaks teoreetiliselt olema võimalik minna tagasi hetkeni, mil loodi esimene ajamasin. Niisiis võime tulevikus oodata, et ajarändurid tulevikust saavad meile külla tulla. Ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel nimetab 2008. aastat ajas rändamise mõistes nullaastaks.

Kas see oleks ka tegelikult võimalik? Artikkel märgib, et ajas rändamisega käib koos terve rida praktilisi probleeme ning teoreetilisi paradokse. „Siiski, on õhkõrn võimalus, et selle aasta jooksul kohtume me tulevikust tulnud külalistega,” väidab ajakiri. Pigem on see provokatsioon.

Osa teadlasi on nõus mõttega – Suur Hadronite Kiirendi loob võimalused, mis on ajarändeks vajalikud. Kiirendi ehitati, et uurida jõude, mis toimivad aatomitest veel väiksemas mõõtkavas. Kiirendi on mõeldud prootonite ja raskete laetud aatomituumade kiirendamiseks. Üks seadme rakendus on jõuda selgusele, mis on tegelikult gravitatsiooni olemus. Seade pole projekteeritud ajamasinaks.

Kui aga seadmest peaks mingi õnnetuse või ime läbi saama ajamasin, siis toimuvad ka need rännud aatomitest väiksemas mõõtkavas. Ei mingit juttu sellest, et inimesi on võimalik liigutada ajas edasi-tagasi.

Kuid mida arvavad eksperdid ajas rändamisest? Selle teoreetilise võimalikkuse üle on diskuteeritud üsna laialt, kuid vähemalt ühes asjas on eksperdid sama meelt: sellega seostuvad nii suured praktilised probleemid, et ilmselt ei lähe päriselt rändamiseks mitte kunagi.

Manchesteri ülikooli teadlane Brian Cox, kes töötab CERNi juures, ütles, et kuigi ajas rändamine pole füüsikaseadustega vastuolus, ei tähenda see, et see juhtubki. Kindel on ta ühes: ajas tagasi rändamine pole võimalik.

„Öelda, et meile teadaolevad füüsikaseadused võimaldavad minevikku rändamist, on sama kui väita, et teekann lendab Veenuse orbiidile, „ ütles Cox. See on võimalik, aga ebatõenäoline.

„Tulevikku rändamine on täiesti võimalik. Aeg liigub orbiidil erineva kiirusega kui maapinnal ning seda tuleb näiteks satelliitnavigatsiooni puhul alati arvesse võtta. Kuid minevikku rändamine, mis on Einsteini teooria kohaselt tehniliselt võimalik, lükatakse ilmselt füüsikute poolt ümber, kui õpitakse füüsika fundamentaalseid aluseid paremini tundma.” Selleks on ehitatud ka see uus kiirendi Genfis.

Jutt ajas rändamise võimalikkusest ulatub tagasi 1905. aastasse, mil Einstein sai valmis üldrelatiivsusteooria. See on tänini parim teooria, kirjeldamaks ruumi ja aja seoseid. Einstein pani kirja võrrandid, milles väljendus aja ja ruumi suhe ning mõiste aegruum. Ei need valemid ega ka teooria ise ei välista ajas rändamist, kuid pärast Einsteini on püütud korduvalt tõestada, et ajas tagasi minek on võimatu.

Ajas rändamine on ulmekirjanike eriline huviobjekt. Herbert George Wells kirjutas „Ajamasina” 1895, kümme aastat enne Einsteini üldrelatiivsusteooriat.

Kui Ameerika astronoom Carl Sagan kirjutas 1986. aastal romaani „Kontakt”, siis püüdis ta üle saada probleemist, et põhimõtteliselt pole võimalik liikuda valgusest kiiremini. Kuid raamatukangelased pidid läbima kosmoses suuri vahemaid ning ta pöördus oma sõbra, kosmoloog Kip Thorne’i poole. Vaja oli meetodit, kuidas saaks reisida kiiremini kui valgus.

Thorne pakkus välja, et manipuleerides musti auke on võimalik luua ussiauke, mille kaudu on võimalik hetkega liikuda ühest universumist teise. Hiljem sai ta aru, et selle teooria abil võib selgitada ka ajas tagasi reisimise võimalikkust. Tegu oli pelgalt teooriaga, sest siiani pole keegi suutnud manipuleerida ei mustade ega ussiaukudega. Kuid ideel oli jumet ning see põhjustas suurt huvi nii ajarändude kui ussiaukude vastu. Siit lähtub ka Vene matemaatikute idee.

Kui aga asja praktiline pool kõrvale jätta, siis mis veel takistab ajarännakuid? Üks suurimaid takistusi on tuntud kui ajarännu-paradoks. Kui keegi läheb ajas tagasi ning saab hakkama millegi sellisega, mis väldib tulevikus tema enda eksistentsi, siis kuidas saab rääkida ajas rändamisest? Klassikaline näide: ajarändur läheb ajas tagasi ning tapab oma vanaisa, aga ränduri isa oli siis veel eostamata.

Sellele paradoksile on kosmoloogid pakkunud mitmeid lahendusi. Näiteks ei eksisteeri mitte üks universum, vaid neid on palju. Nii palju, et iga sündmuse puhul toimuvad eri universumites kõik võimalikud variandid. Paralleeluniversumites on võimalik, et ajas tagasi rändav naine tapab tõepoolest oma vanaema, aga teises universumis saab see vanaema tütre, kellest saabki ajaränduri ema.

Füüsik ja teaduskirjanik John Gribbin väidab, et füüsikas kehtib reegel: kõik, mis pole keelatud on kohustuslik. „Kui Genfi kiirendis loodaks mingi juhuse läbi ajatunnel, siis oleks see ussiauk ilmselt aatomist palju väiksem, keegi ei mahuks sealt läbi. Niisiis pole vähemalt lähitulevikus põhjust Genfis valmistuda tulevikukülaliste vastuvõtuks. Ma käsitleks seda ideed teatud mööndustega, aga kindlasti pole tegu täieliku hullusega.”

Kas me saame siis kunagi reisida tulevikku?

Jah:

* Füüsikaseadused seda ei takista. Genfis tööle hakkav kiirendi võib olla esimene väike samm ajarännakute suunas.

• Füüsika kohta käib kõnekäänd: kui see pole keelatud, siis peab see mingil hetkel juhtuma.

• Tuleb vaid teada saada, kuidas töödelda musti auke ja ussiauke. Siis on kõik teed lahti.

Ei:

• Ajas reisimisega seotud praktilised probleemid on nii tohutud ja lahendamatud, et isegi kui see oleks võimalik, siis kas leiduks tahtjaid?

• Ajas tagasi minnes võite juhuslikult kustutada oma vanavanemate eluküünla. Kes, kus ja kas üldse saaksite siis teie olemas olla?

• Kui ajarännud on võimalikud, siis miks need külalised tulevikust juba ei saabu?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. February 2008, 10:49
Otsi:

Ava täpsem otsing