Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vormistusest sõltub käsitluse kiirus

08. veebruar 2008, 10:06

Salva Kahjukäsitluse juhatuse esimehe Kaupo
Kaareste sõnul oleneb kahjukäsitluse kiirus sellest, kui hästi on õnnetus
kohapeal vormistatud.

If Eesti Kindlustuse sõidukikahju osakonna juhataja Taavi Kiibus nentis, et klientidel on avariikahju likvideerimiseks kaks võimalust. Esiteks, kui õnnetus on juhtunud, võib klient ise vaadata kindlustusseltsi kodulehelt remondipartnerite nimekirja ja otse sobivasse pöörduda. Teiseks võtta ühendust kahjukäsitlusega, kus pakutakse kliendile parim koostööpartner kahjueelse olukorra taastamiseks.

Autode remondiga tegeleva Benefiti töökoja juhataja Raido Kuusmaa hinnangul on neil selline koostöö Hansa Varakindlustuse ja If Eesti Kindlustusega. Kuusmaa ütles, et süsteem toimib ja kliendid tulevad ise juba enne kindlustusse minemist neile. "Mõned vaatavad ka internetist kindlustuse kodulehelt koostööpartnerite nimesid ja nende võimalusi," nentis Kuusmaa.

Kiibuse sõnul võib remonditöökodadesse suunamisega tekkida kaks konflikti: kui klient soovib minna töökotta, mis pole kindlustusseltsi koostööpartnerite nimekirjas, ja kui soovitakse mittegarantiilise autoga külastada tehase esindust.

Esimesel juhul pole probleemi, kui on tegu korraliku töökojaga, mis on lihtsalt väike, aga teeb head tööd. Kui aga töökoda on täiesti tundmatu, palutakse mõne sama piirkonna koostööpartneri juurest läbi minna, et koostada kahjukalkulatsioon.

Kui kliendi soovitud töökoja kalkulatsioon on vastuvõetav, siis tehakse ka tööd seal. Esindustega on Kiibuse sõnul nii, et kui auto on üldgarantii all, siis pole mingit probleemi sinna remonti minekuga. Kui on natuke vanemad sõidukid, mis ei ole siit ostetud või mis ei oma ka keregarantiid, siis pakutakse võimalust minna remonti mõne koostööpartneri juurde.

Soov minna esindusse remonti on Kiibuse arvates tihti ajendatud sellest, et kindlustus püüab kuhugi viletsasse kohta remonti suunata. Kui klient on mõnd koostööpartnerit külastanud, siis selline arvamus tihti ka muutub.

Oma partnerid on valitud ikka nii, et need oleks kaua turul olnud, seal tehakse head tööd ja seal on ka korralik klienditeenindus. Soov minna autoga, millel üldgarantii läbi, remonti tehase esindusse, on ekspertide poolt lahendatud nii, et esindus väljastab auto kohta paberi sõiduki kehtiva keregarantii kohta ja sestap peaks teda remontima margiesinduses. Kui seda paberit ei ole, siis on mõned esindused väga koostöövalmid ka mõistlike hindadega vanemaid sõidukeid remontima.

Kaareste selgitusel ei kuulu auto taastamisele kahel juhul: "Auto on peale vaadates sellises olukorras, et terve mõistusega inimene ei hakkagi kalkulatsiooni tegema. Teine ja sagedamini esinev põhjus on see, kui taastamine pole majanduslikult põhjendatud, ehk auto turuväärtus tuleb vastu."

Kui näiteks sõiduki avariieelne väärtus oli 100 000 krooni ja remondi maksumus on 70 000 krooni, siis vaadatakse avariijärgse vraki väärtust. Kui see on näiteks 25 000 krooni, siis on mõtet autot remontida, kui aga väärtus on 40 000 krooni, siis kantakse auto maha. Sel juhul lastakse kliendil otsustada, kas ta soovib turuväärtuse ja vraki väärtuse vaheraha ja vrakki endale jätta või läheb kõik kindlustusele ja auto turuväärtus hüvitatakse kogu ulatuses.

Siinkohal ei tohi sassi ajada auto jääkväärtust liisingus, mis tänu protsendile võib olla kõrgem auto reaalsest turuhinnast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. June 2008, 11:52
Otsi:

Ava täpsem otsing