Neivelt: Eestis räägitakse vaid, et tehtagu-tehtagu!

09. veebruar 2008, 21:23

Eesti Arengufondi nõukogu esimees Indrek
Neivelt leiab, et selle asemel, et pidevalt rääkida Eesti Nokia otsimisest
tuleks võtta midagi reaalselt ette.

Neivelti sõnul innovatsiooni rahastamine täna enam raha taha ei jää, pigem ettevõtjate taha. Samas tuleks innovatsiooni kindlasti rohkem rahastada. „Kui kuu aega tagasi oli Eesti Arengufondi hommikusöök, siis me läksime seal ka väga kiiresti edasi teemale, et kõik hakkasid rääkima, et tehtagu-tehtagu. Arvan, et peaksime kõigepealt sealt üle saama, et hakkaks võib-olla millegagi pihta ka siis. Võiks midagi reaalselt teha,” lausus Neivelt Eesti Tööandjate Keskliidu aastapäeva konverentsil ”Tuulelohe lend 2008”. „Kõigepealt tuleb peast pihta hakata: tuleb endalt küsida, mida me täna tegime selle jaoks, et ekspordipotentsiaal kasvaks või kõrgtehnoloogia areneks.”

Neivelt soovitas majandusministril seda silmas pidada. „Järgmine kord, kui majandusministri kabinetti astub mõni ettevõtja, võiks ta nööbist kinni võtta ja küsida ärimehelt: „Mis sa vahepeal siis teinud oled? Kus sul need uued tooted on?” Tuleks minna konkreetsemaks,” nentis Neivelt.
Ettevõtja meenutas, et 5. mail aastal 1999 küsis Lennart Meri ettevõtjatelt Estonia saalis peetud kõnes „Kus on Eesti Nokia?”.Täna istume jälle siin jalg üle teise ja ootame, kus on Eesti Nokia.”

Eesti Arengufondi nõukogu esimehe sõnul tuleks endalt küsida, mida me oleme valesti teinud. „Võiks küsida, kas sellise majanduspoliitikaga saab üldse tekkida Eesti Nokia. Me räägime, et meil on madalad maksud, sellega me kuhugi ei jõua. Madalad maksud on tänasel päeval juba igal pool. Sellega me kedagi ei kutsu siia investeerima. Arengufondi poolt tellitud uuringust selgus, et Eesti ettevõtted saavad võrreldes Iiri ettevõtetega kümme korda vähem toetusi riigilt. Võib-olla on ka see põhjus,” arutles ettevõtja.

Neivelt sõnul toetab riik mitmeid projekte 1-2 miljoniga. „Seda raha pole mõtet välja anda. Sellise rahaga saab kaks inseneri paar aastat tööd teha. Võimalus, et kaks inseneri midagi välja mõtlevad, on väike. Peaksime andma suurema summa vähematele projektidele. Ettevõtete poolt vaadates ei teki eriti südametunnistuspiinu, kui saadakse 2 miljonit krooni ja midagi välja ei tule. Samas kui saadakse 20 miljonit, siis on kohustus ka midagi ette näidata. Rohkem raha suurematele projektidele, mis on turule lähemale. Oluline on just rakenduslik teadus. Enamik patente pole äris teostatavad. Pole mõtet anda raha sinna, kus turule jõudmise võimalus on parimal juhul kümne aasta pärast,” selgitas ta oma mõttekäiku.

Ettevõtja rõhutas ka majandustegevust toetava välispoliitika olemasolu tähtsust. „Meenutan seda, mida me saime ühe konkreetse projekti puhul Ameerika saatkonnalt Eestis ja seda, mida me saime Eesti saatkonnalt Ameerikas. Kuigi Ameerika saatkond ütles, et see pole nende töö, siis kokkuvõttes saime neilt oluliselt rohkem kui vastupidi. Eesti saatkonnast saime vaid ühe meili, mis meid ühte kohta saatis. See oli reaalsus,” lausus Neivelt.

Neivelti sõnul on pigem Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus see, mis võiks aidata majanduse ümberstruktureerimisel, mitte Arengufond. „Arengufondis on praegu kümme inimest ja selle finantseerimise maht on 500 miljonit krooni omakapitali investeeringut mõne aasta jooksul. Ta annab parima juhul välja EASi ühe osakonna mõõdu. Kui me räägime majanduse ümberstruktureerimise vajadusest, siis EAS on reaalselt selline instrument riiklikult poolelt,” rääkis ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. February 2008, 12:12
Otsi:

Ava täpsem otsing