Danske Bank ennustab Eesti majanduskasvu kängumist

"Ülekuumenemine oli eelmisel aastal loomulik. Praegu toimub sisenemine madala kasvuga majanduskeskkonda," märkis analüütik reedel Eesti Tööandjate Keskliidu aastapäeva konverentsil "Tuulelohe lend 2008".

"Inflatsioon jääb põhiliseks makromajanduslikuks mureks ning tõenäoliselt see kasvab järgmise aasta jooksul vaatamata sisenõudluse kahanemisele." Siiski peab Christensen Eesti majandust pikemas perspektiivis elujõuliseks. "Hea uudis on see, et lõpuks on olemas aeglustuva majanduse märgid. Pikemas perspektiivis võib Eesti majanduskasvu suhtes olla optimistlik. Fokuseerida tuleb populatsiooni ja keskkonna küsimusi," nentis taanlane.

Eesti Panga asepresident Andres Sutt märkis, et nüüd on hakanud välisanalüütikud jälle vaatama negatiivseid makronäitajaid.

Eesti Panga hinnangul alaneb inflatsioon kindlasti kiiremini, kui prognoosib Danske Bank. "Majanduskasvu aeglustumine 3% tasandile ning selle jätkumine kolm aastat ei ole tõenäoline," ei olnud Sutt nõus Christenseni prognoosidega.

Gild Bankersi juhtivpartner Rain Tamm nõustus, et kiire kasvu ajad Eesti majanduses on läbi. "Pidu on läbi ja tuleb rohkem tööd teha. Meile meeldib tööd teha, meie klientidele ka. Jahtumise märgid olid vajalikud."

"Danske pole ainus, kes on muutunud Balti majanduste suhtes skeptilisemaks. Taas pööratakse tähelepanu makronäitajatele, millele eelmistel aastatel vaadati läbi sõrmede," rääkis Sutt konverentsil.

"Arvan, et me ei ole seni midagi valesti teinud. Kiire kasvuga seotud riskid on taandumas. Inflatsioon on ebameeldivalt kõrge, veebruaris-märtsis jääb see kahekohaliseks. Aasta lõpus on aga inflatsioon oluliselt madalamal tasemel. Majanduskasvu aeglustumine on kiire, kuid üsna kiire on tagasipöördumine kasvurajale. Kindlasti paraneb Eesti välistasakaal," rääkis Sutt.

Christenseni sõnul võetakse Eestis tihti majandusprobleeme liiga kergelt. "Kõrge inflatsiooni kohta öeldakse, et see on loomulik ja et see langeb kindlasti. Samas jääb inflatsioon ikka kõrgeks. Lätis ja Leedus öeldakse selle kohta vist: eestlaste ülbus."

Christenseni sõnul mängitakse Eestis teatud küsimustes tulega. "Viimaste valimiste ajal näiteks palga tõstmise teema. Christenseni sõnul maandub osa Eesti majandussektoreid praegu raskelt. "Kui te lähete poodi ja küsite sealsetelt juhtidelt, kas maandme raskelt, siis saate kindlasti vastuseks, et jah," ütles ta.

Eesti Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt leidis, et pidevalt Eesti Nokia otsimisest rääkimise asemel tuleks midagi ette võtta. "Kõigepealt tuleb endalt küsida, mida me täna tegime ekspordipotentsiaali kasvuks või kõrgtehnoloogia arenguks."