Konfidentsiaalsus satub värbamiskatsetel löögi alla

Et saada teada, kellega konkursile tulnutest on mõtet üldse edasi minna, visatakse kandidaadid kohe vette. Esimesele kohtumisele kutsutakse grupp kandidaate ja antakse neile grupitöö. Nii näevad töölesoovijad ühtlasi ka oma konkurente.

"Me ei saa välistada, et inimesed üksteist ära tunnevad, kuid meie ei pane kunagi ühte gruppi kahte samast ettevõttest tulnud kandidaati," kinnitas TNT Eesti kvaliteedijuht Katrin Alujev.

Talentor Eesti värbamiskonsultandi Marit Antiku sõnul on inimesel õigus oodata, et tema osalemine töökonkursil jääb konfidentsiaalseks. "Grupitööde puhul peab inimene ise saama otsustada, kas ta tahab osaleda," ütles Antik. "Põhiline, et ta teaks, et peale tema on selles voorus veel teisigi kandidaate."

Erialasele pädevusele lisaks määrab töötaja toimetuleku uuel töökohal sobivus seltskonnaga. Väikefirmades käib see lihtsalt - juba esimesel vestlusel seatakse kandidaat vastakuti terve kollektiiviga, kellest igaühe poolehoiu ta peab võitma. Tõenäoliselt lööb selline situatsioon nii mõnegi kandidaadi verest välja.

"See on väga hea, kui juhid peavad oluliseks ka meeskonda värbamisse kaasata, sest omavaheline sobivus on väikses firmas väga tähtis," leidis Antik. "Aga terve meeskonnaga kohtumine peab toimuma ikka valiku lõppjärgus. Esimesed kohtumised on õige teha juhi või juhtidega, mitte nii, et kandidaat kohtub vestlusele tulles kohe terve kollektiiviga."

Personalivärbaja ja omanimelise konsultatsioonibüroo juhataja Sirje Tammiste peab loomulikuks, et kandidaat teab ette, kellega ta kohtub ja kui palju see aega võtab. Terve kollektiiviga tasub tema sõnul tutvustada aga ainult väljavalitud inimest, mitte kõiki kandidaate.

Vestlusel rabatakse kandidaati igasuguste töökaugete küsimustega. Nii ei maksa imestada, kui muu hulgas küsitakse ka seda, mida kandidaat sööb. Sellest saab teha järeldusi tema eluviiside ja tervise kohta. Sealt edasi küsitakse veelgi isiklikumaid küsimusi, näiteks mitu korda inimene aastas haige on. Sellistele küsimustele ei pea vastama, kuid Tammiste sõnul on ameteid, mille juures tuleb terviseprobleeme arvestada. "Suhkruhaige huvides on et ta ei sattus tööle kohta, kus ta ei saa vajalikul ajal süüa," tõi ta näiteks.

Antik ei osanud söömisharjumuste küsimusele põhjendust leida, kuid haiguste ja haigestumissageduste teadmist pidas ta tööandjale oluliseks.

"Perekonnaseis ja lastearv on küsimus, mida võid küsida, kui oled hea jutu peale saanud. Kandidaadil on alati võimalik öelda, et ta ei taha vastata," rääkis Antik. "Küsimused peavad olema siiski põhjendatud, sest niisama uudishimust ei maksa kandidaadi ja enda aega raisata. Vastuste põhjal ei tohi kedagi diskrimineerida."

Kui eelnenud katsed ja vestlused on kandidaadi sõelale jätnud, tutvustatakse teda juhtkonnale. Ja mitte kõigile korraga, vaid igale juhile eraldi. Kui üks juht kandidaadi konkurentsist kõrvaldab, on ülejäänud kohtumised talle aja raiskamine. "Kandidaadi ajast tuleb lugu pidada ja teha mõistlikke katseid," kommenteeris Tammiste.

Marit Antik soovitas säilitada CVsid, kui kandidaadid lubavad. Neid on hea tulevikus kasutada. Eriti väärtuslikuks saavad nende inimeste CVd, kes on kolm aastat tagasi kandideerinud, sest neil võib olla uuesti vajadus väljakutseteks. Poole aasta vanustest CVdest on kõige vähem kasu, kuna need kandidaadid on tõenäoliselt oma koha leidnud.