Töötu rahal pole paslik töötada?

Eesti riik on vanamemmede-taatide kombel sukasääred rahatähti täis toppinud ja on samamoodi rahul kui memmed-taadid enne rahareformi. Mis siis juhtus, on teada. Praegu tuuseldab sääste inflatsioon. Tänane Äripäev kirjutab, et riigil seisab erinevates reservides ümmarguselt 55 miljardit krooni ja üksi eelmise aastaga kahane selle ostujõud hinnanguliselt ligi 1,6 miljardit krooni. Peaminister Andrus Ansip lepib sellega. "Kui inimene kindlustab oma maja või auto, siis ei ole ta ju õnnetu, kui maja maha ei põle või auto avariisse ei satugi," ütleb ta tänases leheloos. Kuid kärsahaisu juba tuleb ja autogi mõlkis.

Kui riik ei mõista hiigelsummadega enam midagi tarka teha, on ta ilmselgelt maksumaksjatelt raha ärakorjamisega liiale läinud. Loogiline on makse kärpida või mõne makse kogumine hoopis peatada - üks sellistest on Äripäeva meelest töötuskindlustus.

Kõige nutusem ongi töötukassa seis. Isegi tragikoomiline - justkui peaks töötute abistamiseks mõeldud raha solidaarsusest toetatavatega samuti mitte töötama. Varem paigutas töötukassa reserve ise - ja edukalt. Niipea kui investeerimisportfell anti 2006. aastal välishaldurite hallata, kukkus tootlus sisuliselt nulli. Välishaldurid suutsid 2,6 miljardiga vaid 2 miljonit krooni teenida, seejuures 1,5 miljonit läks nende tasudeks. Investeeringu tootlus 0,1 protsenti! Seda on vähem, kui pangad maksavad arvelduskontol oleva rahasumma pealt.

Eelmisel aastal kahanesid töötukassa vara ostujõud hinnanguliselt 170 miljonit krooni. See on suurem summast, mis meil ühes aastas tavaliselt kõigiks hüvitisteks kokku makstakse. Vaid 2004. aastal läksid hüvitised üle 194 miljoni krooni, samas 2005. aastal kulus selleks 147 ja 2006. aastal 110 miljonit krooni.

Töötukassa on vaatamata meie varasemale kriitikale osutunud heaks puhvriks raskustesse sattunud firmadele, samuti koondatavatele. Suurenenud on hüvitiste saajate hulk, ka minimaalse hüvitise määr suurenes mullu 1000 kroonini. Toimetus kaalus isegi teha ettepanekut töötuskindlustuse määra tõstmiseks töövõtjaile - vähemalt 1 protsendini, kui töötuskindlustus töötaks kindlustusena kõigile töö kaotanud inimestele.

Hiljuti pani Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber ette teha töötuskindlustusest pensioni neljas sammas. Inimesed, kes ei ole olnud tööta, võiksid pensionile minnes saada töötukassast tagasi oma maksed. Toimetuse meelest arvestatav mõte, mis toetaks muu hulgas ka uue töölepinguseaduse mõtet - koondatul oleks põhjust kiiresti uus töö leida.

Praegu pole aga mõtet töötukassasse rohkem raha matta. Muudab töötukassa oma investeerimistaktikat (ka tähtajalisel hoiusel teenib rohkem!), vahetab haldurit, saame edasi rääkida.

Autor: ÄP