Eesti riigi miljardid teenivad kommiraha

11. veebruar 2008, 07:56

Eesti riigil seisab mitmesugustes
reservides üle poolesaja miljardi krooni, mille tootlus jääb aastaid alla
kohalikule inflatsioonile. Punase laterna rollis sörgib töötukassa, kes teenis
oma ligi 3 miljardi krooni investeerimisest tulu vaid 2 miljonit krooni - 0,1
protsenti.

Arvestades Eesti inflatsiooni ja välishaldurile makstud portfelli halduskulusid, sulas 2,6 miljardist töötukassa varast aastaga 170 miljonit krooni.

"Huvitav, millised need nüüdisaegsed investeerimispõhimõtted on? Kui maailmas oleks keegi, kes suudaks igal aastal ilma riskimata teenida suurt tulu, poleks maailmas ühtegi panka, sest kõik hoiaksid oma raha selle varahalduri juures," vastas töötukassa finantsnõunik Ago Lauri küsimusele, kas ehk annaks investeerimispõhimõtteid parema tootlikkuse saavutamiseks nüüdisajastada.

Töötukassa nõukogu esimehe ja sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on mulluses töötukassa investeeringute olematus tootluses süüdi üldine ebakindlus maailma finantsurgudel. "Investeeringutelt kasumi teenimine on oluline vaid niivõrd, kui see peab pikemas perspektiivis katma töötukassa tegevuskulud," ei teinud minister nulltootlusest probleemi.

Maripuu sõnul on investeeringute tootlus teemaks igas kvartalis seoses majandustegevuse ülevaatega. "Investeerimispõhimõtete muutmise vajadust arutame selle aasta alguses," märkis ta.

Kui varem tegeles töötukassa reservi paigutamisega töötukassa ise, siis 2006. aasta keskel anti investeerimisportfell hallata välishalduritele ABN AMRO pangas. Mullu maksti 0-protsendise tootluse eest AMRO-le 1,5 miljonit krooni.

"Iga halva aasta järel haldurit vahetada oleks rumalus, see ei suurendaks portfelli pikaajalist tootlust," ütles töötukassa finantsnõunik Lauri.

Suurt osa riigi reserve haldava rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen peab madalavõitu tootlikkust loomulikuks. "Likviidsusportfellid teenivadki alati tagasihoidlikult," sõnas Mathiesen.

Töötu rahal pole paslik töötada?
35 miljardi Eesti krooni kattevara investeeringutelt teenis Eesti Pank mullu umbes 4 protsenti tulu. Inflatsioon kahandas hiigelreservi väärtust seega 900 miljoni krooni eest. "Krooni kattevara investeeritakse väga konservatiivsete põhimõtete järgi, mil esmatähtis on vara säilivus ja likviidsus," sõnas Eesti Panga finantsturgude osakonna juht Janno Luurmees.

Eksministrid oleksid julgemad
Eksrahandusministrid Mart Opmann ja Aivar Sõerd soovitavad riigi reservide investeerimisel pisut julgemat lähenemist.

"Kahtlemata peab riik jääma konservatiivseks, kuid paarikümne protsendi ulatuses võiks portfelli vara investeerida pikaajalisemalt ja suuremat riski võttes," märkis Mart Opmann, kelle ametiajal loodi näiteks stabiliseerimisreserv.

Aivar Sõerdi sõnul ei ole riigi reservide tootlus kindlasti muutunud keskkonnas piisav. "Praegu on inflatsioon ülemäära kõrge ja nii nagu üksikisiku pangakontol seisva hoiuse väärtust kahandab inflatsioon, siis sisuliselt on ka riik samasuguses olukorras," nentis Sõerd.

Number
-1,67 miljardi krooni võrra kuivas ainuüksi eelmisel aastal riigi suuremate reservide väärtus Eesti kroonides. See tähendab, et selle summa sulatas ära inflatsioon. Kokku on riigil suuremates reservides 55 miljardit krooni.

Kommentaarid
Andrus Ansip, peaminister
Riigi reserve ei tohi suure tulu ootuses kerglaselt mängupõrgusse viia.

Näiteks stabiliseerimisreserv on riigi kindlustuspoliis halvemateks aegadeks.

Kui inimene kindlustab oma maja või auto, siis ei ole ta ju õnnetu, kui kindlustusperioodi jooksul maja maha ei põle või auto avariisse ei satugi

Peeter Saks, riskikapitalifirma BaltCap tegevjuht
Maailma juhtivad riiklikud fondid kasutavad turul valitsevat likviidsuskriisi selleks, et omandada osalusi strateegiliselt olulistes firmades, millesse neid headel aegadel ligi ei lastaks. Vaadates turuolukorda ja näiteks Eesti stabiliseerimisfondi portfelli, võiks mõelda osa Prantsusmaa võlakirjade raha investeerimisest näiteks hoopis nende suuruselt teise panga Societe Generale'i aktsiatesse.

Oletame, et kui võlakirjadelt teenime 3 protsenti tulu aastas, siis investeerides sama 3 protsenti aktsiatesse, riskime kõige halvemal juhul sellesama tulu kaotamisega, normaalsel ajal teenime aga kordades rohkem.

Kõike pidevalt likviidsena hoida pole mõistlik. Enesekaitseks ei pea kogu aeg kuuli rauas hoidma.

Mis on mis
Stabiliseerimisreserv
Haldaja: rahandusministeeriumi riigikassa osakond eesotsas portfellihaldur Margus Maidlaga
Põhimõtted: Stabiliseerimisreservi portfellis peab olema 65% riiklikke võlakirju. Instrumendid, mis on pikemad kui aasta, peavad olema krediidireitinguga AA. Ei investeerita Eestisse.
Töötukassa reserv
Haldaja: umbes 90% ABN AMRO pank ja 10% riigikassa
Põhimõtted: Riskide juhtimisel kasutatakse Value at Risk meetodit ning lisaks on kehtestatud piirangud üksikute positsioonide suurusele ja emitentide krediidireitingule. Minimaalne lubatud emitendi krediidireiting on A-/A3. Rõhuv enamus varadest on paigutatud väljapoole Eestit.
Eesti krooni kattevara
Haldaja: Eesti Panga erinevad allüksused ja varahaldurid koostöös väliste varahalduritega
Põhimõtted: Investeeritakse peamiselt välismaistesse arenenud riikide riiklikesse võlakirjadesse. Normportfell on 100% eurodes.
Investeerimisportfellis on lubatud riskilimiitide piires investeerida ka Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Norras, Rootsis, Suurbritannias, Šveitsis, Taanis ja Uus-Meremaal emiteeritud võlakirjadesse.
Kassareserv
k.a valitsuse omandireserv ning pensionikindlustuse reserv ja haigekassa likviidsusportfell
Haldaja: rahandusministeeriumi riigikassa osakond, haigekassa likviidsusportfelli haldur on Katrin Luts ning kassareservi haldur Aive Zirk
Põhimõtted: Investeeringute intressiriski keskmine pikkus praegu umbes üks aasta. Võrreldes stabiliseerimisreserviga on investeeringud lühemad ning suurem osa vara on paigutatud kõrge reitinguga ettevõtete võlakirjadesse. Riiklike võlakirjade maht on ca 35 protsenti reservist.
Osa vahendeid on investeeritud ka kodumaistesse hoiustesse ning võlakirjadesse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. February 2008, 08:18
Otsi:

Ava täpsem otsing