Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rasse polegi olemas

11. veebruar 2008, 13:11

Kas inimkond on jagunenud erinevateks
rassideks või on geneetilised erinevused siiski niivõrd tühised, et võib
rahulikult rääkida homogeensest inimkonnast, kus erinevused ühe rassi siseselt
võivad olla suuremad kui eri rasside vahel?

Llu?s Quintana-Murci koos kolleegidega Pariisi Pasteur’i instituudist avaldasid ajakirjas Nature Genetics artikli, milles uuriti, millised geenid on erinevates maailma osades erinevalt arenenud ning andnud seetõttu aluse rassiliseks eristamiseks, vahendas The Economist.

Tegemist on vastuolulise ja palju emotsioone tekitava teemaga, mistõttu on isegi hea, et tulemused olid niivõrd ühemõttelised. Enamus erinevustest olid geenides, mis kontrollisid nahavärvi ja juuste kuju. Ülejäänud muudatuste funktsioon on kas teadmata või siis seotud toidueelistuste või vastupidavusega haigustele.

Quintana-Murci andmed on pärit projektist HapMap, mis katalogiseeris ühe nukleotiidi polümorfisme, mida tuntakse ka lühendi SNP all (single-nucleotide polymorphism). Tegemist on kindlate kohtadega genoomis, kus erinevatel inimestel asetsevad sageli erinevad nukleotiidid. Ühes inimese DNA-ahelas on umbes kolm miljardit nukleotiidi, SNPd asuvad ahelas umbes iga 300 nukleotiidi järel.

Kui selline erinevus tekib kodeeriva geeni sees, võib see viia geeni funktsiooni muutumiseni, mis ongi evolutsiooniliste muudatuste aluseks.

Kasutades erinevaid statistilisi meetodeid, leidsid teadlased HapMapi kataloogi 2,8 miljonist SNPst 55 geeni, mis on ühe geograafilise piirkonna inimeste seas läbinud märkimisväärse evolutsioonilise muutuse. Neist kuus kontrollisid naha pigmentatsiooni ja juuste kuju. Neli aitasid võidelda haigustekitajatega, näiteks malaariat tekitava bakteriga. Kuus reguleerisid erineval viisil ainevahetust, mis on ilmselt erinevate piirkondade menüüerinevustest tulenenud. Osad neist geenidest on täiendava uurimise all, sest neid seostatakse diabeedi, kõrgvererõhutõve ja rasvumisega. Veel üheksal geenil olid mitmesugused muud ülesanded, millel samuti mingit nö poliitilist tähtsust ei ole. Seega sai õpetus rassiliste erinevuste tühisusest selle uuringuga jõudu juurde.

Sellele vaatamata leiti erinevusi ka 30 geenis, mille täpset ülesannet praegu ei teata. Samuti on võimalik, et uuringus jäid mitmed olulised muudatusi läbinud geenid kajastamata. Uuring küll kinnitab rassiliste erinevuste ebaolulisust, kuid ei jää selles teemas veel kindlasti viimaseks sõnaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. February 2008, 13:09
Otsi:

Ava täpsem otsing